Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa sõjaväelased täitsid täna Vilkla kodutute loomade varjupaiga unistuse – koerteaedik sai lõpuks katuse. Lisaks ehitasid sõjaväelased kolm uut koerakuuti, uue värvikihi said kassimaja tubade seinad, pügati ära õunapuud ja korrastati varjupaiga krunti.
„Ma olen aasta aega koerteaediku katusest unistanud!“ õhkas varjupaiga juhata Kaja Maisalu, rõõmustades, et koerad on nüüd nii lõõmava päikse kui ka vihma ja lume eest kaitstud. Praegu on Vilkla varjupaiga hoole all üks koer, kaheaastane Reksu, kellele paistis kogu see askeldamine meelepärane olevat – lisaks päiksele paitasid teda kümned kätepaarid.
„Väga mõnus on!“ teatas Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi 5. pataljoni kapten Charlie James, kelle sõnul on see eri riikide sõdurite jaoks suurepärane võimalus teha ühiselt ka midagi sellist, mis ei ole seotud sõjaväega. Eestis viibitud aja jooksul on kohalike omavalitsustega koostööd tehtud nii Tapal, Kadrinas kui ka Rakveres. Seekord tuldi Läänemaale.
„Nii hea on astuda korraks välja sõjaväerutiinist. Meile meeldib teha midagi kohaliku kogukonna jaoks ja kui selle juurde käib ka ilus päikesepaisteline ilm, siis see on lihtsalt imeline!“ rääkis James.
Homme on Ühendkuningriigi sõjaväelastel aga esimene vaba päev Eestimaa pinnal veedetud kahe kuu jooksul. „Väga tore on pärast seda perioodi natuke lõõgastuda,“ märkis ta. Eesti on neid kapteni sõnul vastu võtnud väga sõbralikult, välja arvatud muidugi viimaste kuude heitlik ilm, lisas James muiates. „Aga täna paistab päike ja kõik on hästi, ja loodan, et homme ka,“ avaldas James lootust.
Tapalt kohale tulnud Suurbritannia ja Prantsuse NATO sõdurite ja Eesti sõdurpoistega kõrvuti askeldasid ka oma kandi inimesed, kes varjupaika aidata soovisid. Talgulisi toetas Ridala vallavalitsus – vallavanem Helen Koppa tõi isiklikult kohale kaks suurt potitäit kuuma suppi ja suured kringlid. „Ma olen Ridala vallavalitsusele ja vallavanemale väga tänulik, et nad meid meeles pidasid!“ ütles Maisalu.
Järgmine suurem ettevõtmine Vilklas saab olema veel üks soojak kasside jaoks, sest endiselt kimbutab varjupaika ruumipuudus. „Aga selles mõttes on kõik hästi, et meie kassid ja koerad leiavad järjest endale uued kodud,“ ütles Maisalu. Näiteks Reksu ei saagi uut kuuti ja katust kaua nautida, sest üks tore pere on ta juba välja valinud ja juba varsti läheb ta oma uude koju.
Fotod: Arvo Tarmula
Ega midagi eriti muutunud olegi. Eelmised okupandid Kiltsi lennuväljalt käisid ka Külvaja kolhoosis kardulaid vötmas
Eesti sõdurpoisid on ka NATO sõdurid.