Rein Reisberg: kuus õnnetust masinatega, mida oleks saanud ära hoida

Foto arhiiv

Pea iga neljas Eestis toimunud tööõnnetus juhtub seoses masinate, seadmete või transpordivahendite kasutamisega. Kas ei ole masinad töökorras, on neid omavoliliselt ümber seadistatud või on masina kasutaja olnud hajameelne. Tööinspektsioon toob välja kuus hoiatavat tõestisündinud juhtumist, mida oleks saanud ära hoida.

1. Tööõpetuse õpetaja valed valikud

Põhikooli tööõpetuse õpetaja andis õpilastele tunde puutööklassis, mis oli sisustatud puidutöötlemismasinatega. Tunni lõpus hakkas ta valmistama puidust 110 mm pikkust ja 20 mm läbimõõduga jõuluehet. Töö käigus otsustas õpetaja detailile saagida kaks soont. Selleks kasutas ta ketassaagi, millelt oli eemaldatud tootja ettenähtud kaitsekate saekettaga kokkupuute vältimiseks, ning lõhestusnuga. Soone saagimisel paiskus eemale käega kinnihoitav detail ja lendas laualt minema. Õpetaja parema käe sõrm puutus kokku saekettaga, mis põhjustas raske käevigastuse. Väikesele detailile soonte tegemisel oleks saanud kasutada ohutumat tihedahambalist käsisaagi.

2. Kaitsekatte eemaldamine viis näpud

Mööbli puitdetaili saagides eemaldas töötaja formaatsae kaitsekatte. Töö käigus libises vasak käsi vastu saetera, mille tagajärjel said neli sõrme raskelt vigastada. Kannatanu seletuste kohaselt oli tal kaitsekatteta mugavam töötada ning ka tõukevarda kasutamist ei pidanud ta vajalikuks.

3. Ohtlik seade tõi raske vigastuse

Töötaja alustas saarepuidust proovidetaili (mõõtudega 45 x 70 x 230 mm) freesimist nõukogudeaegse freespingiga. Lükates käega detaili mööda töötasapinda, vajus detail töötasapinnal lõiketerade ümber olevasse katmata avasse. Töötaja parem käsi puutus kokku pöörlevate freesiteradega, mis põhjustasid raske käevigastuse.

4. Käsi jäi liikuva trumli vahele

Töötaja oli kohustatud vahetuse jooksul mitu korda puhastama seadme lintkonveieri veotrumlit. Protseduuri tegematajätmine takistanuks seadme normaalset tööd. Töötaja kasutas selleks ette nähtud metallist kaabitsat, millega liikuvale trumlile surudes ta seda puhastas. Kaabits sattus surumisel trumli ja lindi vahele ning sellega tõmmati sinna ka töötaja kinnastatud käsi. Töötaja sai raskeid vigastusi ning tema käsi tuli õlavarrest amputeerida.

5. Puudulik juhendamine tõi raske õnnetuse

Töötaja asus tööle puidutöötlemisettevõttesse pingijuhina ja tema tööülesanne oli saagida ketassael vineeri mõõtu. Tööle asumisel korraldati talle ohutusjuhendamine, mille töötaja oma allkirjaga kinnitas. Väljaõpet töötajale ei korraldatud (ei määratud kogenud töötajat, kes oleks teda pidanud välja õpetama) ja teda iseseisvale tööle ei lubatud. Esimesel tööpäeval, kui töötaja oli teinud oma tööd umbes pool tundi, lõpetas ta järjekordse plaadi saagimise, vajutas saetera seiskamiseks nupule ning ootamata ära saeketta täieliku seiskumist, hakkas vineerplaati mööda liinil olevaid rullikuid käsitsi edasi tõmbama. Selle tegevuse käigus sattus töötaja vasaku käe sõrm inertsist pöörlemist jätkava saeketta vastu, mille tagajärjel sai sõrm raskelt viga. Uurimise käigus tuvastati, et kuigi kettal oli olemas kaitsekate, jättis see sae umbes 60 mm ulatuses katmata.

Õnnetuse toimumise põhjus oli töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele (töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks paigaldatud kaitsepiire ei takistanud juurdepääsu kogu ohualale), lisaks ei olnud töötajale korraldatud väljaõpet ning ta ei osanud pöörata tähelepanu sellele, et kaitsekate ei olnud reguleeritud õigesse asendisse.

6. Soov kolleegi aidata pühkis ohutusjuhendid meelest

Ettevõttes mõned päevad üle nelja kuu töötanud noormehega juhtus tööõnnetus, mille tulemuseks oli kämblaluu murd. Töötaja töötas pingioperaatorina metallitöötlemise ettevõttes. Töötajale oli läbi viidud sissejuhatav juhendamine ja esmane juhendamine töökohal ning väljaõpe, mis kestis ühe päeva.

Töötaja ülesandeks oli plekkdetailide valmistamine painutuspressil. Tööpäeva keskel tuli töötaja juurde kolleeg, kes soovis oma töö lõpetamiseks kasutada sama painutuspressi. Kuna kasutusesolevad terad ei olnud kolleegile vajalike detailide jaoks sobilikud, siis lepiti kokku, et kolleeg tuleb hiljem tagasi ja vahetab terad ära, ning teeb oma detailid lõpuni. Töötaja üritas kolleegil vajaminevaid detaile siiski ise olemasolevate teradega painutada, pannes detaili pressi vahel natuke sügavamale, sest soovis proovida, kas nõnda on võimalik pressida. Pressi juhtimiseks kasutati jalgpedaali. Kui töötaja käsi oli koos detailiga pressi all, kaldus ta kehaga veidi ettepoole, jalg vajus pedaalile ning käsi jäi pressi vahele.

Ohutusjuhendi kohaselt tuleb painutust vajav detail asetada avatud pressi vahele, seejärel astuda eemale, väljapoole ohuala, ning vajutada jalglülitit, millele vajutades pressib seade detailid vastavalt seadistusele.

Miks õnnetus juhtus?

Töötaja hakkas ise painutada proovima, sest tera vahetus oleks võtnud aega ning seejärel oleks ta pidanud pressi uuesti oma detaili jaoks seadistama hakkama. Töötaja oli järjekindel ja vaatamata pressi tera mitte sobivusele proovis ikkagi kolleegi detailid pressitud saada.

Tööandja oli koostanud ohutusjuhendi, kus oli täpselt kirjeldatud, kuidas pressil tuleb tööd teha, juhendi koostamisel oli aluseks võetud seadme valmistaja antud kasutusjuhend.

Õnnetuse üheks põhjuseks võib olla äsja tööle asunud töötaja soov olla kiire ja abivalmis samas puudusid tal põhjalikud kogemused pressi kasutamiseks.

Selliste õnnetuste vältimiseks on oluline, et töötaja teeks tööd, mida ta oskab ning mille tegemiseks ta on välja õpetatud.