EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi kokkuvõtte kohaselt on projekt rahaliselt tasuv. Lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.
Uuringut ennast esialgu ei avalikustata.
Eeldades Euroopa Liidu poolset 85-protsendilist kaasfinantseeringut, peaks Eesti tasuma 5,8 miljardise kogumaksumusega projektis 268 miljonit, Läti 393 miljonit ja Leedu 493 miljonit eurot. EY hinnangul on projektist saadav sotsiaal-majanduslik tulu Balti riikide peale kokku 16,2 miljardit eurot. Seega on projekt majanduslikult elujõuline, kuna ühiskonnale tõusev tulu ületab märkimisväärselt eeldatavad kapitali- ja tegevuskulud, märgib EY uuringu kokkuvõttes.
Rail Balticu projekt peaks looma ehitusetapi jooksul 13 000 täistööajale taandatud ehitusvaldkonna töökohta ja 24 000 täistööajale taandatud kaudset ja projekti tulemusel tekkinud töökohta projektiga seotud tööstusharudes. Uuringu kohaselt peaks pärast esialgset viie aasta pikkust siseriikliku finantsabi perioodi projekti kasutuselevõtu etapis, mil Rail Baltic on plaanitud saavutama oma kavandatud potentsiaali, olema infrastruktuuri haldaja pikas perspektiivis rahaliselt jätkusuutlik.
EY partneri Nauris Klava sõnul on raske prognoosida, milliseks kujunevad Rail Balticu piletihinnad, kuna seda mõjutavad erinevad faktorid. Samas on EY hinnangul 10 senti kilomeetri kohta selline hinnatase, mis võiks olla atraktiivne reisijatele ja kasumlikku majandamist võimaldav operaatoritele, ütles Klava esmaspäeval tasuvusuuringu tutvustusel. Samuti erineb stsenaariumites prognoositav aastane reiside arv, mis jääb vahemikku 4-7 miljonit. Kuigi olulisema segmendi moodustavad reisijatest punktist-punkti sõitjad, on Klava sõnul olulised ka erinevad ümberistumised.
Rail Balticu puhul on suuremaks riskideks tema sõnul see, kui projekt ei saa EL-i toetust või saab seda loodetud 85 protsendist väiksemas mahus, kuna riikidel oleks täiendavate omavahendite leidmine keeruline. Samuti on seetõttu oluline hoida kapitalikulud plaanitud tasemel, kuna tihtipeale võivad need algselt planeeritust lõpuks suuremaks minna.
Projekti edu sõltub Klava sõnul samas palju ka kaubaveost. Eeldus on, et 30-40 protsenti kaubavedudest läheb raudteele, kuid selle nimel on tema sõnul tarvis süstemaatiliselt tööd teha. Prognoositavad kaubaveod jäävad 13 ja 20 miljoni tonni vahele. Suure osa kaubavedudest moodustaks transiit 57 protsendiga, 43 protsenti oleks Balti riikide omavaheline import-eksport.
Projekti laiem sotsiaal-majanduslik kasu oleks tema sõnul 16,2 miljardit eurot, mis hõlmaks nii reisijaid, kaubavedajaid, raudtee operaatoreid ja nii edasi. Projekti kaudsed sotsiaal-majanduslikud kulud on 4,05 miljardit, mis hõlmaks nii vähenenud aktsiise kütusemüügist, maismaa kaubavedajate kasumite vähenemist ja muud sellist. Sellega oleks lõplik kasu 12,18 miljardit.
Uuringu kohaselt vajab raudtee esimesel viiel aastal toetust kolme Balti riigi peale kokku ligi 30 miljonit. Juhul kui reisijate harjumused muutuvad kiiremini ja ka kaubad leiavad tee raudteele oodatust kiiremini, võib see aeg ja summa Klava sõnul väheneda. Lisaks vajaks raudtee toetust peale seda kui aastaks 2048 on vaja teha suuremaid infrastruktuuri uuendusi, milleks nelja aasta jooksul kuluks 543,1 miljonit.
Käesoleva uuringu põhieesmärk oli uuesti hinnata Rail Balticu majanduslikke põhjendusi vastavalt muudetud trassi kooskõlastusele ja pärast 2011. aastal avaldatud AECOM-i uuringut laienenud projektimahule, ning seada uued parameetrid projekti pikaajaliseks finantseerimiseks.
Esialgu projekti ühisettevõte RB Rail AS uuringut ei avalikusta, paari nädala jooksul on plaanis avalikustada selle laiendatud kokkuvõte.
Muidugi elujõuline ja seda kogu ehitamise aja,edasi vaatab iga riik kuidas hakkama saab.Kui praegu pakub Nordica sooduspileteid Berliini ja tagasi ca 112 € keda siin siis peetakse ullikeseks sellesrongis loksumas?Kui juba maantee ehituses vt.Mäo rist,pole mõistus kodus siis kõnekäänd ütleb “seal kus algab raudtee lõpeb mõistus täielikult”.
et üks varjamine ja vassimine käib ja kõige kõrgemal tasemel. On ju öelnud nii Indrek Neivelt kui ka Karli Lambot, et seda ,,raili,,pole meile vaja ja ta ei õigusta majanduslikult.On veel üks tark mees nagu Raivo Vare, ei tule praegu ette, mida tema asjast arvab ja on ta üldse avalikult sel teemal sõna võtnud.
Pr. SIMSON, tehke esialgu Riisip.- Turba mõni km.raudteed valmis.
Uuringut ennast esialgu ei avalikustata. Nagu ikka.
Igatahes seltsimehd kui tarvis siis toetame!
Kui vaja – ehitame! Progress, igatahes, seda öpetas meile juba Darwin, viib edasi, töö tegi ahvist inimese ja eestlasest eurooplase. Rohkem entusiasmi!
kuhu kõik need töötajad majutada, tuleb uus lasnamäe ehitada seltsimehed kommunistid