Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlased asuvad Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondi toel Liivi lahel ja Väinamerel ahvenaid märgistama. Kalanduse teabekeskuse projekti „Liivi lahe ja Väinamere ahvenavaru rännete uuring“ raames, mis kestab tänavu kevadest 2020. aastani, plaanitakse individuaalsete märgistega tähistada 6000 ahvenat. Nimetatud projekti peamine eesmärk on välja selgitada, millal ja, millises ulatuses Lääne-Eesti merealade ahvenad ringi liiguvad.
Ahvena kõrge hind, lai levik ja püügi vähene sesoonsus teevad sellest kalaliigist meie rannakalandusele kõige väärtuslikuma kalaliigi. Annab ju ahvena müük enamasti ligi poole rannakalurite tulust, samal ajal kui saagist moodustab see kala umbes kuuendiku jagu. Ka harrastusliku kalapüügiga tegelejatele on ahven üks meeliskalu.
Viimase aja teadustööd on aga näidatud, et ahvenate alam-asurkonnad võivad olla kitsais piirkonnis nii tugeva püügisurve all, et võivad suisa täielikult välja surra. Sellises olukorras kulub loodusliku edukalt majandatava ahvenavaru uuesti tekkimiseks väga palju aega. Nõnda ongi oluline välja selgitada, kas Eesti rannikumere olulisimaid ahvenapüügipiirkondi – Liivi lahte ja Väinamerd asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud. Samuti saab märgistatud kalade taaspüükide põhjal välja selgitada kui kaugele meie ahvenad rändavad ja kuivõrd nad oma kudealade ümber püsivad. Ehk teisisõnu, kas samasid ahvenaid püütakse samas piirkonnas aasta ringi?
Kalade märgistamine üksi on aga alles esimene etapp kala rändeteede uurimisel. Nõnda palutakse kõiki, kes märgistatud ahvena püüdma või leidma juhtuvad sellest teada anda märgisel ära toodud kontaktandmetel (e-post: lauri.saks@ut.ee ja telefon: +372 5566 0908). Märgistamise ja taaspüügiandmete registreerimise osas teevad Mereinstituudi teadlased omakorda koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega. Nõnda saavad lõhilaste märgiste tagastamisega juba kokku puutunud kalapüüdjad ka märgistatud ahvena püüdmisest teadlastele tagasisidet anda harjumuspäraselt Põlula kalakasvanduse kodulehe (https://www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus/kalamargise-tagastamine) kaudu. RMK Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu toimub ka taaspüügiandmete esitajate premeerimine, mille jaoks on Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfond planeerinud 10 eurot märgise kohta.
Kui juhtud püüdma või leidma märgistatud ahvena (vt. pilt), siis palun teata sellest märgisele trükitud kontaktandmetele või Põlula kalakasvanduskeskuse kodulehe kaudu. Märgistatud kala taaspüügi teate juurde tuleks kindlasti märkida ka järgmised andmed.
1) Püütud kala liik (Sarnaste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka haugi. Ka märgistatud haugide taaspüükide kohta oodatakse tagasisidet);
2) Märgisel olev tekst ja number;
3) Kala püüdmise aeg (päev, kuu, aasta);
4) Kala püüdmise viis (püünis, mida kasutati);
5) Kala püüdmise koht (võimalusel koos geograafiliste koordinaatidega, viimased on hõlpsasti leitavad Maameti geoportaali kasutades http://geoportaal.maaamet.ee/);
6) Püügiveekogu;
7) Kala täispikkus (TL, kala pikkus nina otsast sabauime lõpuni).
Märgistatud kala ei pea tingimata surmama. Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha kalast koos märgisega ka pildi. Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda siis tuleks ka märgis eraldi kindlasti üles pildistada. Kala pildistamise juures võiks tema kõrvale asetada ka mingi kindla suurusega asja, mille järgi selle looma pikkuse kohta aimu saaks. Näiteks joonlaua või fotolt näha oleva väärtusega mündi. Nõnda saavad kalateadlased pildi pealt ise selle ahvena pikkuse ära mõõta. Kui pärast ülespildistamist märgistatud kala taas vabastada on võimalik, et see kala püütakse uuesti kinni. Sellisel viisil saadav teave on väga väärtuslik, sest sedasi tekib selle kala rännuteede kohta palju täpsem pilt.
Märgistatud kala taaspüügist teatamise juurde tuleks kindlasti ära märkida ka andmed teataja enda kohta. Ära tuleks tuua teataja a) nimi, b) oma kontaktandmed (telefoni nr., e-posti aadress, postiaadress), c) arvelduskonto number, millele märgistatud kala taaspüügist teatamise preemia kanda, d) oma seos kalapüügiga (kutseline kalur, harrastuslik kalapüüdja).
Esimesed ahvenad tähistati tänavu 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel. Märgised on roosat värvi märgistega ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele, esimese seljauime tagumise osa juurde, nagu pildil näidatud. Nõnda, et praeguseks on juba võimalik sääraselt tähistatud kalu Väinamerest või Liivi lahest püüda.
Märgised, mida kasutatakse ahvena (ülemine) ja haugi (alumine) märgistamiseks Väinamerel ja Liivi lahel. Foto: Lauri Saks