Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei õpi, osale koolitustel ega tööta, kirjutab Eesti Päevaleht.
Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal hinnanguliselt 29 200 15- kuni 29-aastast noort ehk 12,5 protsenti sellest vanuserühmast. Neist ligi kolmandik olid töötud ja kaks kolmandikku mitteaktiivsed. 2014. aastaga võrreldes on tööturult, õpingutest ja koolitustest eemal olevate noorte arv siiski 4400 võrra vähenenud.
"Minule tundub, et nad on olnud ühiskonnale nähtamatu generatsioon. Nad jäid majandustõusu ja -languse vahele, eneseleidmine on neil kõige olulisem," ütles Eesti avatud noortekeskuste ühenduse (ANK) tegev- ja tugimeetme Noorte Tugila juht Heidi Paabort.
Lisaks teevad vanemad Paaborti sõnul laste eest väga palju ära. "Kui laps läheb isiklikku ellu, on tal keeruline seda juhtida või eeldab ta ühiskonnalt sama hoolivat suhtumist," märkis Paabort.
Noorte tööpuuduse ennetamiseks on tehtud programm Noorte Tugila, millega on liitunud 137 kohalikku omavalitsust. Programmis on 2000 noort. Tugila leiab noored sotsiaalvõrgustikust, aga ka tänavalt. "Kui noor tuleb programmi, uurime tausta, miks ta ei ole jõudnud sinna, kuhu on tahtnud jõuda. Suur osa neid noori on madala haridustasemega, sageli on lõpetamata isegi põhiharidus," ütles Paabort.
Paaborti sõnul proovivad tugila töötajad aru saada, mida noor oma eluga teha tahaks. "Küsimus ei ole ainult selles, kas nad tahavad tööle minna või mitte. Küsimus on ka selles, mida töö all silmas peetakse. Vanema põlvkonna jaoks tähendab töö füüsilist rassimist ja varajast ärkamist, mida noored eriti teha ei taha. Noorte jaoks on töö eluviisi osa, et oma kutsumuse kaudu ära elada," sõnas Paabort.
"Statistika näitab, et noor ei oska eesmärke seada ega probleeme lahendada, on sotsiaalselt abitu. Töökoha ukse taha saatmine on sellisel juhul lootusetu. Võib-olla on ta üritanud, aga ta ei saa hommikul kella kaheksaks üleski. Siis ei taha teda ka tööandja," märkis Paabort. Ka vanemaid tuleb suunata, kuidas nad saaksid noorel iseseisvuda aidata.
noored hinged oli vist üks noore inimese lauldud laul ühel Eesti laulu mitte väga ammusel konkursil.
Statistikaamet mingu pensionile, sest liig palju valet kuuleb nendelt. Esimesena meenub keskmise palga vale ja siis kohe keskmise pensioni vale.Tulemus võib ju numbriliselt õige olla, aga arvestuse viis on vale.
Töötavad rohelisel mandril Austraalias, Statistikaamet = kõige suurem vale
Sellised asjad juhtuvad, kui võtta üks statistiline näitaja ja pookida sellega
ühiskonnagruppide huvid ja kujutlused ning saada ajalehte intrigeeriv pealkiri.
Tegelikkuses on noorte hõivatus (statistiline) pigem tõusnud, ning tõenäoliselt
puuduvad Statistikaametil ka selle kohta täpsed adekvaatsed andmed.
See ei tähenda muidugi, et noorte hõivatuse probleemi ei eksisteeri.
Allikaid tuleb otsida hariduse, motivatsiooni ja majanduse struktuuri kokkusobimatuses.
kindlasti eelmist kommentaari–siit vaatab vastu karjuv TÕDE.
See kui süsteem ei allu enam endisele loogikale (on muutuses), ei tähenda, et seal puudub seaduspära ja loogika.
Vaadake pühapäeviti loodussaateid. Igal loomal, linnul, kalal on aastamiljonite vältel kujunenud loogiliselt toimiv eluring. Ehkki ilma kõrghariduseta, teavad isegi suvalised mutukad, kuhu muneda, kuidas kindlustada järglasi eluks vajalikuga, kuidas lennata, sukelduda, kuidas pesa kaitsta. Aga mida teame sellest kõigest meie, looduse kroon? Varsti mitte muhvigi. Mida kaugemale-kõrgemale oma e-eluga ‘areneme’, seda saamatumaks muutume. Asendame rõõmuhõisete saatel juba lähitulevikus 50 000 lihtsat töökohta kõrgtehnoloogilistega. Aga mis saab tavalistest inimestest? Kellele robotiseerunud uusaadelkond oma nutifone ja äppe müüma hakkab, kui puudub lihtsate inimeste ‘bioloogiline mass’ ehk toitumispüramiidi kõige alumine tasand? Loogilise tervikuna toimiva süsteemi puudumine ühiskonnas on nii läbinähtav, et mõjub isegi… Loe rohkem »
Isegi loomad arenevad (omandavad uusi oskusi) ja huvitaval kombel ei unusta vanu (näiteks ka toakoer ringitab, kuigi ta seda ei vaja). Seega looduseadus on karm- kohane või sure välja!
“Tavalisest inimesest”. See mida Sa nimetad tavaliseks on lihtsalt levinum moodus äraelamiseks. Kui see ei ole enam levinuim ei ole see enam ka tavaline (loogika?). Seda “aegade lõppu” on aga iga inimpõlve jooksul mitmeid kordi manatud. Nagu näed, elame veel.
“Progressi- ja liberalismimulli lõhkemine” ei ole “aegade lõpp”mitte rohkem kui näiteks Rooma impeeriumi varisemine.Alati kui tekib nn arenenud tsivilisatsioon, kes kaugeneb loodusseadustest oma tähtsatesse seltskonnaelu, glamuuri jne askeldustesse tuleb varem või hiljem tal maa peale tagasi tulla.Märke uuest maandumise ajast on märgata juba mõnda aega. Nagu ikka sellistel puhkudel, paistab et ka seekord magab eliit maha suurepärase võimaluse pehmeks maandumiseks.Elame huvitaval ent ohtlikul ajal, sest seekord pole tsivilisatsioon lokaalne vaid globaliseerunud.
Mind ajab alati naerma, et progressi eitajad soovivad alati aluseks (e. “loodusseadusele vastavaks”) võtta üht möödunud arenguetappi, pidades seda ainuõigeks. Samas unustades asjaolu, et sellest punktist edasiliikumiseks on/olid alati objektiivsed ja subjektiivsed põhjused. Kui nüüd juba “looduslikust” algest rääkida, siis alguses oli tühjus või pimedus (oleneb kuidas määratleda)- nii müütide kui teadusliku seletuse järgi. Sotsiaalses mõttes, ei ole “looduslikku” ega inimesele loomuomast olemas. Inimkäitumine ei ole isegi ratsionaalne. Mandumine tähendab sinu keeles seda , mida üks tuntud terrorist kirjeldas “revolutsiooni algena” (ülemkihid ei saa ja alamkihid ei taha). See on sotsiaalne protsess ja sel ei ole vähimatki pistmist loodusseadustega (kui… Loe rohkem »
Loodusseadused ei olnud mõeldud nii kitsalt tõlgendamiseks.Seletame siis läbi majandusseaduste-kui kinnisvara või börsimull paisub ja paisub, siis hoolimata sellest, et enamus ja eriti investorid usuvad, et see ongi õige tee ja progresiivne tulevik, et hinnad peavad jääma tõusma, nad ikkagi ühel hetkel kolinal kukuvad.Vähemalt oli see enne nii, aga nüüd on progressijaatajad välja mõelnud virtuaalse rahatrükimasina, solidaarsusfondid jms.Ühesõnaga praegune maailmakord kipub kõiki seadusi ja loogikaid eirama.
Inimkäitumine on siiski üpris ratsionaalne, oleneb lihtsalt kui palju muutujaid suudab vaatleja võrrandisse sisestada.
to Imelik. Soovitan laenata jehoovatunnistajatelt Vahitorni numbrit, kus kirjeldatakse mesilaspere elutsüklit. Kas see on ajuvaba, kaootiline, ebasüsteemne? Ei. Järelikult on loogiline. Pagana pihta, kommentaariumis väljendustaksegi kõnekeeles, mitte teaduslikes kategooriates! Mis puutub ‘tavalisse inimesse’ siis tõmbaksin paralleeli pingviinidega, kes on Antarktikas aastasadu elanud, muutes oma käitumises küll detaile (sõltuvalt kliimast või mere kaugusest), ent on jäänud ikkagi tavalisteks pingiviinideks, mitte muutunud ‘küberneetilisteks karudeks’. Ka inimkonna õnn ei peitu Marsi koloniseerimises, kui me ei oska Maa peal elades rõõmustada lihtsate asjade ja siirate suhete üle. Tavaline inimene (minu mõistes) tahab minna poodi, kooli, remonditöökotta või ametiasutusse ja ajada asju tavaliste inimestega, mitte… Loe rohkem »
Enriko puhul tuleb vaid kosta, et issanda loomaaed on kirju…
See probleem ei ole tekkinud üle öö. Kõik nagu “tegelevad”, aga positiivset tulemust ei ole.
Aga pilt ja illustreeriv materjal on hea…
Aaria rass paaritumiseelmängus…
Iibe probleem tuleb lahendada ja kohapeal…
No aga need nn.süürlased,?teevad töötavad siin…vot nihuijaatki..lebotavad parasiidid…
Euroopasse pätti tegema kui kiirraudtee valmis saab!
noored ei aktsepteeri aegunud ühiskonnamudelit ja õige ka.
Ja kuhu selle mittemidagitegemisega peaks välja jõudma?
just sellist jestooniat me tahtsimegi