Andres Ammas. Foto: riigikogu istungi teleülekande ekraanitõmmis
Vabariigi valitsuse istungi päevakorras on täna arvamuse andmine Sotsiaalmaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu kohta, mille Vabaerakond esitas Riigikogu menetlusse taas 11. jaanuaril.
Eelnõu soodustab kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse toomist ja jäämist ning uute kõrgepalgaliste töökohtade loomist ning aitab Eesti majandusel muutuda targemaks ja tootlikumaks. „Mitmed Eesti arvamusliidrid ja organisatsioonid, sh Teenusmajanduse Koda ja Tööandjate Keskliit, on juba aastaid tagasi tulnud välja ideega kehtestada sotsiaalmaksule lagi. See on kahjuks takerdunud eelmiste valitsuste suutmatusse või soovimatusesse ideed teostada,“ ütles fraktsiooni aseesimees, rahanduskomisjoni liige Andres Ammas eelnõu üle andes.
Vabaerakonna saadikurühm algatas eelnõu sooviga kehtestada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir, sotsiaalmaksu maksmise kohustus säiliks kuni neljakordse kolme kvartali keskmise mediaanväljamakse suuruse brutotöötasuni. Statistikast lähtudes kehtestaks vastava määra iga-aastaselt valitsus. Sellest ülespoole jääv palgatulu ei kuuluks sotsiaalmaksuga maksustamisele. 2016. aasta II kvartali seisuga oleks eelnõu kohaselt ülempiiriks 3 432 eurot. Seletuskirja järgi oleks otsene sotsiaalmaksu laekumise vähenemine 2017. aasta seisuga umbes 87 miljonit eurot aastas. Algatajate sõnul kompenseerivad sotsiaalmaksu vähemlaekumise Eestis säilivate ja uute kõrgepalgaliste töökohtade maksutulu, kaasa arvatud tarbimismaksud.
Tööandjate Keskliit peab sotsiaalmaksulae kehtestamist õiglaseks ja majanduse seisukohalt vajalikuks. Lagi sotsiaalmaksukohustusele on seda enam õigustatud, kui ka töötaja enda pension enam sissetulekust ei sõltu, öeldakse tööandjate esinduse kirjas Vabariigi Valitsusele. Tootlikkuse kasvu ja töökohtade säilimise kaudu võidaksid tööandjate sõnul sotsiaalmaksulaest ka need, kelle enda palk piirmäärani ei ulatu. Samuti motiveerib sotsiaalmaksulagi omanikutulu asemel rohkem palka maksma ja vähendab töösuhte varjamist.
„Tööandjad rõhutavad õigusega, et Eesti vajab innovatsiooni – see aga eeldab kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Ammas. „On tähelepanuväärne, et Tööandjate Keskliidu hinnangul võidaks sotsiaalmaksualest tervikuna kõige rohkem tööstussektor, mis moodustab 16% Eesti majandusest.“
Tööandjate Keskliidus on liikmetest ca 70% teenussektori esindajad ja nende tase on tegeleda nn autode maksustamisega ehk makrotasemel mitteolulisega! Vabaerakond võiks teemas püsimiseks küsida tööstussektori erialaliitude või suurimate tööstusettevõtete käest otse, et kus kohas ja millistes teemades on reaalsed probleemid (nt välistööjõu kasutamine on tehtud võrreldes IT sektoriga idiootseks kuigi suurim eksportija on tööstussektor). Kui keskmise suurusega tööstusettevõtte tööjõukulud suhtarvuna on aastas ca 0,5M siis kaudsed maksud on ca 1,5M. Ja see ongi sisuline arusaama tekkimiseks oluline.
Eesti vajab innovatsiooni. Hea lause. Vajab küll. Sotsiaalmaksu lagi aitab. Mhm?? Tööstusettevõttes on sotsmaks+terviskindlustus+muud arvestatav kulu, kus tootmine baseerub inimjõul. 100 inimest versus 5 inimest (kõrgepalgaline) on suur vahe. Innovatsiooni realiseerumisel ilmselt 5 inimest jäävad. Mis saab 95 inimesest. Kes need ülesse korjab? Kus riigipoolne motivatsioon on, rääkimata ettevõtja motivatsioonist?
Lp Mnjah. Tööandjate Keskliit on meie eelnõud toetanud ja seejuures nimetanud, et selline seaduseparandus aitaks kõige rohkem tööstussektorit. Kui Teil on teistsugune teooria, kuulan seda hea meelega otse, mitte anonüümse kriitikana. Palun võtke ühendust 5056318 või andres.ammas@riigikogu.ee
Millised tööandjad? Teenusemajandus ja IT sektor (neid ka antud organisatsioonid esindavad) ei ole majanduse tugitalad vaid ikka töötlev tööstus ning selles sektoris on see küsimus paari suuremal töötajate arvuga ettevõttel, kellel on töötajaid 4000-8000. Teistel on sotsiaalmaksu küsimus teisejärguline. Samas on peamine probleem ettevõtete suur/kõrge maksukoormus, kus olulist rolli mängivad kaudsed maksud (loe varjatud) ning sotsiaalmaksu lagi tõstab seda koormust veelgi, sest kusagilt peab riik eelarve puudujäägi kätte saama. Teenussektor ja IT on Eesti majanduse makronäitajatelt marginaalne osa, sest suurema maksutulu tuleb töötlevast tööstusest. Kui Vabaerakonnal puuduvad teadmised ja pädevus makromajanduses siis olgu parem oma rumalate ettepanekutega vait, näeksid targemad… Loe rohkem »