Läänemaa naiste tugikeskus tähistas novembri alguses kolmandat sünnipäeva, kutsudes torti sööma nii tugikeskuse töötajad, vabatahtlikud kui ka ametnikud, kes abivajavate naistega kokku puutuvad. Varjupaiga juht Leili Mutso (paremalt teine). ARVO TARMULA
Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed, kuna pärast esimese hanke luhtumist neis piirkondades välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata.
Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) kinnitusel otsustasid Järvamaa, Jõgevamaa, Läänemaa ja Hiiumaa, Raplamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa ning Võrumaa naiste tugikeskused kolmapäeval mitte esitada pakkumist sotsiaalkindlustusameti välja kuulutatud teises hankes naiste tugikeskuse teenuse osutamiseks. Nendes maakondades lõpetavad vägivalla ohvritest naisi ja lapsi toetavad tugikeskused oma tegevuse.
Liidu kinnitusel väheneb võrreldes viimastel aastatel sotsiaalministeeriumilt saadud toetusega väiksema elanike arvuga maakondades teenuste rahastus ligi poole võrra. See tähendab, et seal ei oleks rahapuudusel reaalselt võimalik pakkuda täies mahus ohvriabi seaduse ette nähtud liitteenust, mis sisaldaks nii majutust kui ohvritele vajalikku psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Uue hanke tingimustes on sotsiaalkindlustusamet oluliselt leevendanud ka nõudeid teenuseosutajate ettevalmistusele, minnes mööda ohvriabi seaduses sätestatust, märkis liit.
“Muidugi on kahju aastatega ülesehitatut ja praeguseks hästitoimivat süsteemi lasta kokku kukkuda, kuid oleme kaalunud seda tõesti iga nurga alt ning hetkel antud tingimustes muud võimalust ei näe,” ütles ENVL-i juhatuse liige, 2008. aastast tegutseva Viljandimaa Naiste Tugikeskuse juhataja Marju Tuoppi.
„Me ei ole nõus tegema mööndusi tugikeskuse teenuse kvaliteedis ega saa petta vägivalla ohvritest naiste ootusi saada keskusest kompleksset abi,” ütles ENVL-i juhatuse esinaine Eha Reitelmann. „Eesti Naiste Varjupaikade Liit on aastate jooksul välja arendanud mitmekülgse naiste tugikeskuse teenuse, mis vastabvägivalda kogenud naiste vajadustele. 2016. aastal oli selline teenus esmakordselt kättesaadav kõigis Eesti maakondades. Arvestades sotsiaalministeeriumi suhtumist ja 2017.aastaks tugikeskuse teenuse osutamiseks ettenähtud summade vähen e mist, ei näe me võimalust uuel aastal senise teenuse osutamist jätkata,” lisas ta.
„Norra toetusprogrammi abiga üleriigilise kompleksteenuse välja arendamise eesmärgiks oli teenuse jätkamine meie riigi vahenditest. Kui ohvriabi seadusesse kirjutati sisse tugikeskuse liitteenuse kättesaadavuse nõue igas maakonnas, oleks pidanud selleks vajalikud summad ka riigieelarvesse planeerima. See jäi paraku tegemata,” kommenteeris ENVL-i juhatuse liige Merle Albrant.
Lisaks nõutakse hankelepingus tugikeskustelt teenuse osutamiseks omapoolset rahastust – tugikeskused peavad ise leidma vahendid, et esimesel kuul teenust pakkuda. Aruande põhjal otsustab sotsiaalkindlustusamet järgmisel kuul, kas maksta tehtud kulutused kinni. Tegemist on aga mittetulunduslike organisatsioonidega, kes kasumit ei tooda, seega oleks vaja võtta laenu. Lepingutingimused ei ole ilmselgelt koostatud võrdsete partnerite positsioonil, leiab liit.
Ohvriabi seaduse muudatusi tutvustades selgitas sotsiaalministeerium oma pressiteates, et seadusemuudatusega luuakse ohvritele kvaliteetne ja selgetele nõuetele vastav teenus ja ministeeriumi eesmärk on tagada, et naiste tugikeskuste teenus oleks jätkusuutlik, üleriigiliselt kättesaadav ning püsiva rahastusega. Selged nõuded sellele teenusele ning järjepidev riigi rahastus pidid andma suurema kindluse ohvritele ning töörahu teenusepakkujatele.
"Praeguseks on välja kujunenud olukord, kus sotsiaalministeerium edastab avalikkusele üht ja tugikeskustele teistsugust sõnumit. Eesti Naiste Varjupaikade Liit juhtis juba septembrikuus ohvriabi seaduse muudatuste menetlemise käigus riigikogu sotsiaalkomisjoni tähelepanu tugikeskuste teenuse osutamiseks planeeritud summade vähenemisele. Novembri lõpus pöördus ENVL samas küsimuses kõigi riigikogu fraktsioonide, samuti sotsiaalkaitse ja tervise- ja tööministri poole. Vastuseid seni saadud pole, riigieelarve on vastu võetud. Sotsiaalministeerium on probleeme järjekindlalt eitanud, väites, et raha on teenustele hoopis juurde tulnud," seisab ENVL-i pöördumises.
kosmos, ta juba neid aitabki, need pagulasmehikesed on veel hullemad kui eesti mehed. Nii kui korra teisele meessoost isikule otsa vaatad, saad kodus laste nähes kolki.
Võiks ettepaneku teha Koit Uusile,äkki aitab vägivalla all kannatajaid ka nagu pagulasi.Tal kogemused olemas.
Kübe võtab naised oma juurde, hea südamega nagu ta on. Ma astun ka vahel läbi , saame hakkama.
Jee, naine tuleb koju varsti!
Leili Mutso. Peenike käes vä?
Küll leitakse ikka mehed kes neid kogu aeg kolgivad . Enne laste tegu võiks väheke koos olla ja saada mingi pilt ette , kellega tegu. Loomulikult ei saa kõiki neid olukordi ära hoida, kuid see on praegu küll liiast mis toimub. Naised mis on lahti ?
vot inimesed muutuvad ja mitte alati heas suunas….. vägivaldne inimene oskab aastaid end vaos hoida jne. samuti juhtub tihti nii,et vägivalla vallandab alkohol,aga ka karsklasest võib mingi hetk joodik saada…. kogu aeg ei peagi kolkima,piisab juba ühest korrast,aga kui sul pole kuskile minna,siis asi üha süveneb….. kurb on see,et sellises olukorras kannatavad kõige rohkem lapsed…. miks meie riik isegi lastest enam ei hooli????
Tegelikult oleks abi sellestki, kui jätta alles paik, kuhu naine saaks vägivalla eest pakku minna. Teenuseid annaks ehk muid kanaleid kasutades hankida, aga peab olema koht, kuhu minna.
ok,nüüd siis nii,et võid oma vägivaldseks muutunud jorsi maha lüüa või ära mürgitada,sest ani loota pole kuskilt?!
Võiks ikka mingil moel jätkata.
Ja samal ajal on ettevõtetele annetuste tegemine maksustatud. Ei ole absurdne, mkmm….