18

Riigikontroll: Eesti võimekus pagulasi vastu võtta ja lõimida on 2016. aasta jooksul arenenud kavakohaselt

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Riigikontroll leiab oma värskes lühiülevaates, et Eesti võimekus võtta vastu rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saanuid ning neid ühiskonda lõimida on 2016. aasta jooksul kavakohaselt edasi arenenud. Parandamist vajab eesti keele õppe korraldus, mis mõjutab otseselt pagulaste võimalusi saada tulevikus tööd.

Ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskavas planeeritud menetlusprotseduurid on rakendunud nagu kavandatud. Samuti on hanke teel leitud vajalikud partnerid tugiisiku-, tõlke- ning tervisekontrolliteenuse osutamiseks, aga ka eluaseme leidmiseks ja eesti keele õpetamiseks. Kõik ümberpaigutatud ja ­asustatud rahvusvahelise kaitse saanud elavad jätkuvalt Eestis.

Tänavu jaanuaris avaldatud auditis leidis Riigikontroll, et valmisolek pagulastega tegeleda vajas olulist edasiarendamist. Riigikontrolli täna avaldatud ülevaatest nähtub, et nüüd tuleb tähelepanu pöörata kaitse saanute kohanemise toetamisele.

Peamiseks probleemiks on seni osutunud kaitse saanute tööturule sisenemine. Väljakutsena on välja toodud ka vajadus parandada eesti keele õppe korraldust, samuti on mureks professionaalsete tõlkide vähesus.

Riigikontrolli lühiülevaade käsitleb värsket ehk 2016. aasta detsembri seisu, eelmisel nädalal siseministeeriumis tutvustatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) uuring peegeldab olukorda Eestis peamiselt 2016. aasta kevade seisuga. Uuringust selgus, et Eestis elavad pagulased soovivad panustada ühiskonda, majandusse, õppida eesti keelt ning saada esimesel võimalusel iseseisvaks ja sotsiaalselt lõimuda.


 

Taustaks

Euroopa Liidu Nõukogu otsuse kohaselt on Eesti kohustunud kahe aasta jooksul Kreekast ja Itaaliast ümber paigutama 329 inimest ning Türgist ümber asustama 20 inimest. Neile lisandub 168 inimest, kes asustatakse ümber Euroopa Liidu – Türgi rändekokkuleppe alusel. Kokku tuleb Eestil vastu võtta 517 inimest. Eesti on ümberpaigutamise ja -asustamise tegevuskava koostamisel arvestanud 550 inimesega.

Käesoleva aasta detsembri keskpaiga seisuga on Eesti Euroopa rändekava alusel Kreekast ümber paigutanud 66 inimest ning Türgist on ümber asustatud 11 inimest. Kokku 77 inimest ehk täidetud on 15% võetud kohustusest. Itaaliast pole Eesti seni ühtegi rahvusvahelise kaitse saajat ümber paigutanud.

Vt lähemalt Riigikontrolli ülevaatest.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
peedu tarkmees
peedu tarkmees

mulle oleks ka ühte vaja koju sulaseks !

Metsavennad Läänemaalt
Metsavennad Läänemaalt

Tegeleme hetkel Eestimaale terroristide smuugeldajate ja terroristide likvideerimise plaani kallal…
Selle aasta sees saab veel Eestimaa vabaks…

Kaitsepolitseiamet und Käsu Taavi
Kaitsepolitseiamet und Käsu Taavi

veoauto on poisike….
need härrased keda uusi koit majutada võtab oskavad seebist ja pesupulbrist ka pomme teha…ja naised tulirelvadest esmaklassiliselt lasta…

Leatherman
Leatherman

Ja siis veoauto rahva sekka!

indrek
indrek

1500 pagulast on Haapsalu võimekus vastu võtta küll ja vähemalt…
Aga mis pärast saab…

saag
saag

1000 korda enam saab Eesti hakkama mõnesaja pagulase majutamisega kui meie maale tungivate surma ja hävingut külvavate vene tankidega.
Paraku teevad EL-s ja NATO-s otsuseid ikka inimesed. Luust ja lihast tavalised inimesed, kes küllalt tähelepanelikult jälgivad, kui solidaarne on näiteks Eesti teiste riikidega nende probleemide lahendamisel. Kui meie ei aita täna Euroopat, ei aita nemad tulevikus ka meid ning see on loomulik. Põgenike tragöödia inimlikust küljest rääkimata…

2.kodanik
2.kodanik

Solidaarne olemine ei keela meil häälekalt seda jama Euroopas kritiseerida.

Eesti+Vabaks
Eesti+Vabaks

No eks me näeme veel kumb on reaalsem, kas venelased oma tankidega Haapsalus või mõni sisserännanu poeg näiteks sinu tütart vä…stamas…

saag
saag

Kahtlemata kaasneb pagulastega hulk probleeme, kuid nad ei hävita meie riiki. Külla aga oleks äärmiselt ränkade tagajärgedega Venemaa sõjaline rünnak Eesti vastu.
Kahjuks sõjaoht tänaste poliitiliste sündmuste taustal mitte ei kahanae, vaid aina kasvab. Tõenäosus, et Haapsalu tänavatel veerevad kunagi vene tankid ning hulk Eesti rahvast on ise võõrsil pagulase staatust nurumas, on tegelikult suurem, kui enamik meist arvab.

sehv
sehv

Oh sind häda ja viletsust. On ennemgi vene ajal elatud ja saab ka edaspidi hakkama. Hullemaks ikka ei lähe ja võrrelda vene ohtu radikaalse islamiohuga on naeruväärne. Ja pole vaja vigiseda, et siis ise pagulasteks hakkate, sest linn ja maakond on juba praegu enamvähem tühjaks jooksnud. Haapsalust pärit elanikke leidub pea igas Euroopa riigis ja mujal.

ammukse
ammukse

oli, kui toodi sisse sosnovski karuputk. Keegi Manivald Müüripeal üritas “isiklikku vastutust” kuldselt rinda riputada. Ja nüüd kaudselt kõik maksumaksjad maksavad (http://www.keskkonnaamet.ee/karuputk). Kas on ikka hakata tulevikus taguma endale eestikeelse aabitsaga vastu pead ja raputada kahest otsast põlenud pirrutuhka pähe ja sisimas mõelda võõrliikide tõrjetööde laupäevakute organiseerimisest?

sehv
sehv

Lõpuks ka toredad uudised Saksamaalt Berliinist.
Peale eilseid sündmusi armastus pagulaste vastu mitmekordistub.
Ei jõua ise ka ära oodata, millal ometi uusikoidu pagulasvabrik tööle hakkab.
Pole enam palju kannatada jäänud.

.........
.........

Juba tülitsevad ja tapavad siingi üksteist!

tarms
tarms

Itaaliast me ei ole kohustatud vastu võtma ühtegi pagulast! Tegemist on majanduspõgenikega, keda impordivad illegaalselt sisse Itaalia valitsus. Tegemist on inimkaubandusega! Rääkige mis sõda täpsemalt aafrikas käib et me sealt sisse imporditud immigrante vastu peame võtma?? EKRE tuleb võimule saadetakse kõik tagasi sinna kus tuldi ja inimkaubandusega seotud ametnikud võetakse vastutusele!!!

2.kodanik
2.kodanik

Kui lugeda Riigikontrolli ülevaadet, siis pagulaste tööturule integreerumise peatükk küll optimismi ei sisenda. Oleks juba aeg loobuda sellest retoorikast, et võtame põgenikelainet kui võimalust oma tööturu jaoks. Pigem on see kõik üks paras peavalu. Need inimesed, kes tööd ei leia mingil põhjusel, tahavad ka normaalselt elada ja hakkama saada. Ja kui meie riik ei suuda seda neile kindlustada…? Kui eestlaste puhul võib elu hammasrataste vahele jäädes eeldada teatavat käitumismustrit, siis võõra rahva suhtes ma viimaste sündmuste valguses enam nii kindel ei oleks. Igatahes Pagula seltskonnal peaks praegu vaikimise asemel mingi plaan olema, mida rahvaga jagada…

wpDiscuz