Peeter Päll: Leiger pole president

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Leigri saabumine Heltermaale (98) (1280x853)

Peeter Päll: "Parvlaev on vägilase järgi nime saanud, seega käänakem teda kui vägilase nime: Leiger, Leigri." Foto: Urmas Lauri

Ja me ei saa tema käest küsida, mismoodi ta oma nime käänaks. Praegu avalikkuses kõige enam kõneainet pakkuv Leiger on see parvlaev, mis muudkui liigub Eesti poole. Rahvasuus tuntud Leiger oli Hiiu vägilane, kelle lood Jegard Kõmmus on kokku kirjutanud ilusaks raamatuks. Parvlaev on vägilase järgi nime saanud, seega käänakem teda kui vägilase nime: Leiger, Leigri.

er-lõpuliste nimede ja sõnadegi puhul tekib ikka kõhklusi, kas e lõpu eel säilib. Eston Kohvri nime käänati nii Kohveri kui ka Kohvri. Sõna kohver puhul me ei kõhkleks, aga muude sõnade puhul võime jääda mõttesse. Päris sarnasegi ehitusega sõnad käänduvad millegipärast erinevalt, vrd jokker, jokri, aga pokker, pokkeri.

Mida vanem ja sagedam sõna, seda kergemini kaob e käänamisel ära (number, numbri). Ja vastupidi, uued sõnad ja paljud nimed käänduvad ilma e kaota (mikser, mikseri, samamoodi perekonnanimi Mikser). Vahel tundub, et kuhjuvad häälikud takistavad e kadu (korter, korteri), kuid piiri on raske tõmmata (vrd rabarber, rabarberi ehk rabarbri). Leppigem siis sellega, et kahtluse korral vaatame käänamist sõnaraamatust, mis enamasti kajastab lihtsalt traditsiooni.

Sõnaraamatut tuleb muidugi osata lugeda. Kui omastava lõpuks on lisatud -i, siis e ei kao, nt arter, arteri; kui aga on näidatud ka tüve muutvorm ilma e-ta, siis see näitabki e kadu.

Leigri nime käänamises küll kahtlust ei tohiks olla, Hiiumaal on isegi Leigri küla. Kui me ei taha, et laevaliikluses sõidaksid „Leigerid“, „Kalevipoegid“ ja „Suured Tõllid“, siis käänakem neid loomulikul viisil.

Kaldast võinuks saada president

Kuid tema nime käänamise üle vaidlust vist ei oleks peetud, sest juba 1920. aastatel nägi Andrus Saareste seda tüüpi nimede puhul ette võimaluse jätta nimetüvi muutmatuks; seda küll mööndusena, mitte põhireeglina. Praktikas on as-lõpuga tugevneva astmevaheldusega nimed kaldunud just sellesse mööndavasse tüüpi. Millegipärast kirjanikud moodustavad siin erandi, sest enamasti räägitakse Aino Kaldast, mitte Kallasest; viimane kriibiks kõrva. Vahest tuleks rääkida koguni kirjaniku käändkonnast? See on selline käändkond, kus nimed käänduvad loomuliku sõna eeskujul. Lennart Meri kuulus mõlemasse: Merena kirjaniku käändkonda ja Merina presidendi käändkonda.

Või räägime positiivse näitena korvpalliklubi käändkonnast? Rakvere Tarva klubi käänab oma nime loomulikul viisil, keegi ei räägi Tarvasest. Nii et Kaldad, Rattad ja Rõivad, võtke eeskuju.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kass
7 aastat tagasi

Kus on ikka vördlus,lausa geenius,
Päll.Laev ei ole töepoolest president.Väga kohatu vördlus,häbi
sul olgu.

uskmatu+toomas
7 aastat tagasi
Reply to  Kass

Häbi muidugi,oleks veel öelnud Ilves siis….

juss
7 aastat tagasi

tünder- tündri- tünni?