11

Heino Tamm: 30 kilomeetrit päevas marssida

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Heino Tamm

heino tamm

Heino Tamm

linnakodanik

Uue valitsusliidu peamine eesmärk on hoida ja tugevdada julgeolekut. Ühe meetmena selles näeb valitsus soovi suurendada ajateenistust läbivate noorte arvu.

Eesti on lähtunud riigikaitse korralduses eeldusest, et elanikud ise soovivad oma riiki kaitsta. Praeguses arusaamas peaksid eelkõige kõik noormehed läbi tegema ajateenistuse ning reservis olles olema valmis relva haarama, kui olud muutuvad kriitiliseks. Eesti kuulub küll NATOsse, kuid me ei saa jääda lootma vaid oma liitlastele, meil peab olema piisavalt tugev oma kaitsevägi. Meie riik eeldab, et oleme nii vaimselt kui ka füüsiliselt valmis oma riiki kaitsma. Aga kas oleme?

Pidades silmas meie kaitseteenistuse lühiajalisust, eeldab teenistus kaitseväes tahtelis-moraalsete omaduste kõrval tugevaid kehalisi võimeid. Briti sõjaajaloolane John Keegan kordab oma raamatus „Teine maailmasõda” üle tuhandeid aastaid vana tarkust, et kõik armeed tahavad mehi, kes jaksavad marssida 30 kilomeetrit päevas, umbes 30kilone kandam turjal. Kust võtta aga meil ajateenistusse nii võimekaid mehepoegi, kui nende füüsise areng piirdub enamasti vaid kahe kehalise kasvatuse tunniga nädalas.

Nüüd juba endine kaitseminister Hannes Hanso andis septembris riigikogu ees aru, miks kõlbab ajateenistusse tervise poolest vaid kolmandik Eesti noortest. Riigikogu liige, endine kaitseväe juhataja Ants Laaneots näeb praegust situatsiooni veelgi drastilisemalt: „Eestlasi on Eestis vähe ja kui laseme asja nii kaugele, et meie noorte tervis hakkab kiratsema, seisame valiku ees, kas jääme Eesti rahvana kestma või ei.”

Eesti kaitseväkke võetavate noormeeste tervis on sedavõrd kehv, et kolm poissi viiest ei kõlba üldse ajateenistusse. Poisid on lihtsalt viletsad – kas liiga paksud, luud ja lihased haiged, vaim kah sihuke – ja kuidas saabki seesugustele relva kätte usaldada. Veel enam, neistki, kes kõlbavad, langeb kümnes kuni kuues välja ikkagi samadel põhjustel. Asja tõsidust arvestades lubas endine kaitseminister nekrutitele esitatavaid nõudeid leevendada ja et kasarmud päris tühjaks ei jääks, lubama ka neidudele kehtestada ajateenistuse. Selle mõttekäigu peale käratas aga kindral Johannes Kert: „Kõigepealt peaks lontrusest meesterahvad sõjaväkke saama ja siis võiks hakata naistest rääkima.”

Sõjaväeteenistust ei peaks veel naistele kohustuslikuks tegema. Naistele on naiskodukaitse. Eesti noorte vähesele liikumisharjumusele on viidanud ka mitmed uuringud. Tartu ülikooli liikumislabori uuring näitab, et Eesti lapsed liiguvad küllaldaselt vaid kuuenda ja kaheksanda eluaastani. Kaheksandast eluaastast peale on trend langev. Normi piires ehk vähemalt ühe tunni päevas liigub vaid 27 protsenti poistest ja 13 tüdrukutest. Vähese liikumise otsene tagajärg on kaaluprobleemid.

Ajateenistusse asumisel on noormeeste kehaliste võimete testi põhjal miinimumi-maksimumi vahemikud üsna suured, mis annab kinnitust noormeeste väga ebaühtlasest üldfüüsilisest ettevalmistusest. Pole midagi imestada, kui enne kaitseväge on paljudel noortel ainsad spordiga kokkupuute kohad olnud vaid tunniplaanis ette nähtud kehalise kasvatuse tunnid. Nad ei käi treeningul, sest neil on muud huvid. Nad ei viitsi, sest liigutamine ei ole nende meelest lõbus ega lahe tegevus. Nad viilivad, sest sportimine ei innusta. Sport tähendab vaid hinnet tunnistusel, ei enamat.  Teadagi, tegu on arvutipõlvkonnaga, kelle kaaslased on ka nutitelefon ja tahvelarvuti. Kössitavad poisid oma ekraanide ees, õues ei käi.

Nüüd me kuuleme aga, et põhikooli juurest tahetakse võimla üleüldse kaotada. Kas see otsus ei ole ikkagi ennatlik?

Noortespordi võimaluste väljaviimine koolidest ei toonud kasu põhjanaabrite juures ja seal ollakse nüüd mõneti tagasiteel. Noorte sportimise koondumine koolide juurde on üldise tegevussuunana otsustamata. Uus nähtus saaks olla koolide spordiklubide ellukutsumine, kuhu oleks võimalus kaasta ka lapsevanemaid.

Kas ei võiks Haapsalu linn käivitada samuti katseprojekti „Sport kooli”, et harjutada õpilasi juba esimesest klassist peale rohkem liikuma ja tutvustada neile mitmesuguseid spordialasid. „Sport kooli” oleks esialgu mõeldud 7–9aastastele õpilastele, kel oleksid kooli kahe kehalise kasvatuse tunni kõrval ka liikumisharrastuse tunnid, kus tehakse tutvust mõne kindla spordialaga. Need tunnid oleksid kõigile lastele tasuta ja eesmärk tekitada huvi spordi ning liikumisharrastuse vastu.

Napoleon Bonaparte armastas korrata: kui sa ei toida oma armeed, siis toidad varsti võõrast. Ajalugu on näidanud, et võõra toitmine läheb palju kallimaks maksma ja mitte ainult rahaliselt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uno
uno

Heino!Selek et suurendata riigi kaitse võimalus olek juba palju aastaid tagasi Eesti valitsu suhtuma oma rahvase palju hoolivamalt. Praegu aga palju inimesed on lahkunud Eestist ja ei seo oma elu eestika, Ka praeguse noored kes lõpetavad kooli väga palju ei nää oma tuleviku eestis !!Jakui meie riigi valituse ja võimude suhumine oma kodanike vajadustese ei muu siis või juhtuda et selle valitsuse tuleb ennas ise kaitsda!!

uskmatu+toomas
uskmatu+toomas

Suurendame,tõstame jne.aga iga viies kutsealune on teenistuseks kõlbmatu,pole kaugel aeg kus iga viies laps sünnib puudega ja paari aasta tagune küsitlus näitas,et tõsise konflikti korral kui vähegi võimalik tõmbab iga viies leebet.
Need on tõsiasjad millest püütakse vaikides mööda hiilida !

dfdf
dfdf
see “vaeste ja väetikeste” jutt on paras umbluu riigi esindajate endi poolt, ehtsad krokodillipisarad. seda teab iga kutsealune. kui palju on välja praagitud jõusaali härgasid, tegevsportlasi ja muud väga heas füüsilises vormis inimesi tühja-tähja pärast (a la üks jalg kergelt lampis, selg kõver, vigastus ninajuures etc – eduka nato testi läbimiseks täiesti nullfaktoriga teemad…). kasarmud ja väeosad pole kunagi olnud tühjad kuna ei laeku piisavalt kutsealuseid, ikka vastupidi – kasarmud on määrustikuvastaselt ülerahvastatud, on olnud juhuseid kus söökla ehitatakse välitelki kuna rahvas ei mahu muidu sööma jne jne. Riik/valitsejad ehk siis tänapäeval (0,000x protsenti EKV teeninud inimesed) on lihtsalt siiamaani… Loe rohkem »
igatahes
igatahes

riigikirjaniku kandidaat

juss
juss

Selle mõttekäigu peale käratas aga kindral Johannes Kert: „Kõigepealt peaks lontrusest meesterahvad sõjaväkke saama ja siis võiks hakata naistest rääkima.”

täpselt nii! kogu see töllikari k.a igasugu targutajad- poliitikuhakatised tuleb ajada sõjaväkke ja proovida nendest mehed teha!

Unesnôiduja
Unesnôiduja

Ära ruiga siin midagi, jussikene. Ei tee see sôjavägi kellestki meest. Kes tahab, on mees juba enne sôjaväge ja kes ei taha, sellest ei saa kunagi asja. Sul endal ikka teenistus tehtud? Vôi tühikargad niisama pühaba ommikul?

Külamees
Külamees

Ega ole ikka nii midagi.Vaata ennevanasti said kõigist poistest mehed kes midagi teha oskasid ja jõudsid.Lihtsalt ei saanud muidu kõhtu täis,riiet selga,saabast jalga ja tüdrukute tähelepanust ning muust rääkimata kui pidid mingis asjas meistriks saama või lihtsamat tööd vähemalt kõvasti teha vihtuma.See on selline uue aja trend,et piisab lobisemisest või bemmi kummi vilistamisest ja elu piisavalt lill.Liiga hästi ja jõukalt elame,et võime oma noored lodevaks lasta ära minna.

küsimus
küsimus

Millega tegeleb Läänemaa Koolispordi Liit,mille tegevjuht on Mati Seppi?

waterloo
waterloo

meil oli kunagi nõukaajal sõjaline algõpetus. äkki viiks uuesti kooliprogrammi sisse.

itipoisid ruulivad
itipoisid ruulivad

ühes foorumis kirjutati:
lähituleviku sõda, ei peeta kindlasti enam metsas ja kaevikus, droone juhitakse mugavast kiiktoolist oma kodudest.

tegelikult nii see ongi
tegelikult nii see ongi

Seni kuni elektroonika töötab, see väide pädeb 100%. Selge see, et ajateenijad sellega üldiselt hakkama ei saa.
Kui aga on juba saabunud olukord, kus elektroonika enam ei tööta, siis tuleb militaarses mõttes läbi ajada kivide ja kaigastega. Mõelge selle üle.

wpDiscuz