Aasta-analüüs: madala haridustasemega noorte hulka tuleb vähendada

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Mailis Reps. Foto: Arvo Tarmula

Mailis Reps (arvo tarmula) (6)

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Foto: Arvo Tarmula

Täna avaldatud haridus- ja teadusministeeriumi aasta-analüüs annab ülevaate, millistes ministeeriumi vastutusvaldkondades on areng olnud hea või väga hea ning millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Analüüs toob esile, et loodus- ja täppisteadused on populaarsemad kui kunagi varem, mis samas tähendab, et sihte tuleb seada veel kõrgemale. Jätkuvalt jääb liiga palju noori pidama põhihariduse tasemele või ilma erialase kvalifikatsioonita, mistõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata tugiteenustele ning varajasele sekkumisele.

Minister Mailis Reps rõhutas, et kuigi üldiselt on meie haridus heal tasemel, jätkub kindlasti ka teemasid, millega tuleb tõsisemalt tegeleda. „Murelikuks teeb noorte suur hulk, kes isegi seitse aastat pärast põhikooli lõpetamist pole omandanud kutse- või üldkeskharidust – neid on iga viies. Nende võimalused tööturul on kahjuks kesised.“

Probleemi lahenduseks on erinevaid sekkumismeetmed juba alates alusharidusest. Aasta-analüüs pakub lahendusena näiteks riskiperede laste lasteaeda jõudmise toetamist. Samuti tuleb arendada õpetajate ja tugispetsialistide oskusi ning pakkuda neile töövahendeid erivajadustega lastega töötamiseks. Täismahus tuleb tööle panna loomisel olev madala haridusega mitteõppivate noorte seiresüsteem. Edaspidi tuleb rohkem tegeleda madalamate õpitulemustega koolidega, et neid järele aidata. Kuna sotsiaal-majanduslik olukord mõjutab ka hariduse omandamist, siis soovitab analüüs pakkuda rohkem tuge peredele.

„Jätkuvalt tuleb parandada ka hariduse vastavust tööturu vajadustele. Selleks pöörame rohkem tähelepanu kutsehariduse kvaliteedile ning tõhustame tugisüsteeme, et vähem noori katkestaks oma haridustee,“ sõnas minister Reps. „Probleemi lahendusena tuleb tõhustada tugiteenuste pakkumist ning karjäärinõustamist, et noored teeksid teadlikke valikuid.“

IT-kasutajate riigist tehnoloogiate loojateks

Rõõmustav on olukord loodus- ja täppisteaduste valdkonnas, kus viimasel seitsmel aastal on tõusnud kõrgharidusega lõpetajate arv viiendiku võrra ning on juba lähenemas aastaks 2020 seatud sihile.

„Loodus- ja täppisteadustega seotud erialasid tasub õppida, sest neil erialadel kõrghariduse omandanute palgad on teistest valdkondadest kõrgemad," ütles Reps. "Varase huvi tekitamiseks toetame IT tutvustamist lasteaedades ja koolides. Tahame areneda digitehnoloogiate kasutajate riigist üha enam uute tehnoloogiate loojate maaks.“

Seitse süvaanalüüsi

Tänavune aasta-analüüs keskendub lisaks üldisele ülevaatele ka seitsmele haridusvaldkonna kriitilisemale teemale, mille kohta on valminud ulatuslikumad analüüsid.

Detailsemates analüüsides käsitletakse järgmisi teemasid:

  • madala haridustasemega noored;
  • õpetajaameti atraktiivsus;
  • põhikoolijärgsed haridusvalikud;
  • täiskasvanute osalus elukestvas õppes;
  • eesti keelest erineva emakeelega põhikooli lõpetajate eesti keele oskus;
  • soolised lõhed hariduses
  • võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tõhus hariduskorraldus.

Haridus- ja teadusministeeriumi aasta-analüüs: Haridus- ja teadusministeeriumi aasta-analüüsi kokkuvõte

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments