Vigala kandi mees, Ojapere külavanem ja ajaloohuviline Priit Määltsemees on aastaid kogunud vanu fotosid kunagisest Rapla-Virtsu raudteest. Nüüd tegi ta kogutud materjalist ligi pooletunnise video, milles läbi erinevate ajastute kajastub raudteelõigu hiilgus ja hääbumine, vahendas Maaleht.
„Minu vanaisa on ka ühel veneaegsel Vigala jaamas võetud fotol, küll vaid rongile saatja rollis,“ ütles Määltsemees.
Määltsemehe sõnul on ta vanu fotosid Virtsu raudteest kogunud umbes viis aastat ja see on tema jaoks olnud hobi.
"Tänapäeval pesitseb sisimas tillukene lootus, et kunagi kusagilt leitakse lahendus, kuis taastada see vahva raudteelõik kogu oma ilus. Kui nüüd Rohuküla raudtee teoks saab ja hiidlased kena hooga pealinna jõuavad, siis saarlased, no ma kohe ei tea, mis sellisest asjast arvavad… Tänapäeval liiguvad Euroopas ka kitsarööpmelised reisirongid 100 km/h,“ lausus Priit Määltsemees.
Karuse jaam ja arvatavalt ka esimene reisirong Rapla-Virtsu teel 1. detsembril 1931. Foto: Priit Määltsemehe kogu
Virtsu raudtee ehitus. Foto Priit Määltsemehe kogu
See parvlaevade soetamine on otsene rahva raha raiskamine. Aeg oleks ehitada meie saarte ja mandri vahele püsiühendus. Ehitada silad ja tammid Mandrilt vormsile . Vormsil Saaremaale Saremaalt Virtsu Ja Koos MaanTeedeka Ehitada raudtee mis ühendaks saari ja mandrit Kuna isegi vana raudtee muldkeha on sälinud
Virtsust Tallinna. See aitaks kaasa kogu regiooni arenkule ja lahendaks kogu saartevahelise trantsporti propleemi!!
vana raudtee muldkeha on küll säilinud kuid ca 30% ulatuses kulgeb sellel maantee.
iseenesest oleks rapla-virtsu ja muud endised kitsarööpmelised taastada vaja kuid ikkagi laiarööpmelistena, siis kannatab kasutada ühtesid rongikoosseise üle eesti.
ehk siis virtsust tuleb rong raplasse,sealt tallinna,sealt haapsallu/rohukülla ja vastupidi.
sama ka tartu suunal
ehk võtaks ikkagi lõpuks eeskuju lääne-euroopast kus rongid liiguvad kohalikel liinidel (nende mõistes ongi eesti-suurune ala “kohalik”) kut kopli trammid tallinnas.
ja rail balticuga võrreldes oleks nende liinide ehitamine, ülalpidamine 10x odavam, vajalikkus 100x suurem
Vaata siis kus lääne euroopas need rongid liiguvad – seal on sadades tuhandetes ka elanikke . Meil siis ei saada ühelgi liinil üle 50 000 kokku , mis on aga kordades vähem kui raudtee jaoks vaja on
lihtne näide–shveits,
sääl on külad ,igas nii 30 elanikku ja 300 lehma. rongipeatus–inimestele.
ja nii iga 10 km takka.
elik–pole vaja kümneid tuhandeid liini äärde, on vaja mõelda kohalikult,
Riisipere-Rohuküla raudtee? Inimesi Haapsalus ~10100, Hiiumaal 8000, Taebla, Palivere, Risti lisavad veel ehk 3500, lisaks ümbruskond 1000-2000 inimest.
Virtsu raudtee?. Inimesi Saaremaal 33500, Lihula, Märjamaa ja muud asulad raudtee ääres lisavad veel kuskil 6000-7000, lisaks ümbruskond 2000.
Vahe ju kahekordne ja seda Virtsu suunal!
Reilbaltiku argumentatsioon on palju nõrgem kui Tarmo oma. Aga neid teemasid ei saa tõepoolest arutada ilma summadeta ja mainimata kus need rahad tulevad.
Taga targemaks ! Joonime Eesti raudteesid täis ja maksame silm punnis peas dotatsiooni! Kuulge -käes on juba 21sajand ,kurss rohkem nagu isesõitvatel autodel . Muidugi kui kahest s.tast valida , siis pigem Virtsu raudtee perspektiiviga Kuressaarde ja haruliiniga Saaremaa süvasadamasse
Taasisesesvumise järgse 25 aastaga pole hakkama saadus regionaalpoliitiliselt millegi ligilähedasegagi ja see on fakt! Korralikud siseriiklikud raudteeühendused võimaldaksid paljudel inimestel elada ja lapsi kasvatada palju turvalisemas keskonnas kui seda on meie nn peamised tõmbe keskused.