Merle Mäesalu: veel pole hilja teha muudatusettepanekuid Haapsalu-Ridala “piirilepingusse”

Merle Mäesalu. Erakogu

Möödunud nädalal oli mul võimalus osaleda Asuküla seltsimajas „Külast külla“ üritusel, kus külasädemete tunnustamise kõrval arutati ka ühinemist Haapsalu linnaga. Kohaletulnud linnapeale esitati paar ettevõtlusalast küsimust, kuid nime teemal avalikult sõna ei võetud. Kõrvu jäi tuttava proua hüüe: „Meist saavad nüüd linnaprouad!“

Kui Haapsalu ja Ridala ühinemise peamiseks vaidlusteemaks on linnaks jäämise küsimus, siis Lääneranna ja Lääne-Nigula valdade ühinemislepingud keskenduvad sisule – lepingutes kirjeldatakse põhjalikult, kuidas saavutada elanike parem kaasamine valla juhtimisse, ettevõtlusele soodne arenguruum jt eesmärgid. Need vallad mitte ainult ei ühine, vaid soovivad, et tekiks ka lisaväärtus, et 1 vald +1 vald võrduks vähemalt 2,5 valda.

Haapsalu ja Ridala leping on pigem piirileping, kuna peamiseks eesmärgiks on fikseerida tegeliku toimepiirkonna territoorium. Teistel valdadel on seatud eesmärgiks luua terviklik, sotsiaalselt ja majanduslikult hästi toimiv tasakaalustatult arendatud kohalik omavalitsus ja selle saavutamise teid ka kirjeldatud. Leping selgitab elanikele, mis neid ees ootab ja volinikel on, mille üle otsustada. Näiteks on Lääneranna lepingu juhtimise peatükk terve lehekülg pikk, Haapsalu-Ridala omas vaid kuus lauset. Ridala-Haapsalu lepingus on nimetatud kõik kohustuslikud eesmärgid ja kirjeldatud olemasolevat korda erinevates valdkondades, kuid eesootavatest muudatustest saame teada vaid mõne, näiteks sotsiaalteenuste ja külaliikumise arengute kohta.

Niinimetatud piirilepingu eestkõneleja on linna tegevjuht, kelle sõnul ei saa praegune volikogu otsustada tulevase volikogu eest, kuidas valda või linna edasi arendatakse. Haapsalu volikogu liikmed „ostavad põrsast kotis“. Pole selgust, kuidas suures omavalitsuses asju aetakse. Paljud lepingu punktid kinnitavad, et kõik seni toimunud traditsioonilised üritused ja kultuurisündmused jätkuvad, et toetused tõstetakse rahalisi võimalusi arvestades elanikele soodsas suunas. Toetusi ja lasteaedade õpetajate palkasid oleks linnavolikogu võinud ju tõsta ka ilma Ridalaga ühinemata.

Seni kuni linnal on tungiv soov ja vajadus Ridalaga leivad ühte kappi panna, on lootust, et lepingusse hääletatakse sisse laiapõhjalise, avatud ning kaasava juhtimisstiili põhimõtted. Kui leping jõustub, siis on uuel volikogul võimalus selle sätteid muuta, kuid selleks peab olema 2/3 volikogu liikmete toetus. Linna järeleandmised ühinemistoetusest tehtavate investeeringute jaotamisel Ridala kasuks näitavad, kuivõrd ollakse ühinemisest huvitatud.

Kevadel, esimesel Ridala ja Haapsalu ühinemisteemalisel arutelul tuli jutuks, et üheks ühinemise takistuseks võib saada külaelanike hirm ääremaastuda. Üks linnavolinik teatas, et külade hirmud tuleb maha võtta. Pelgalt sõnad ja sisustamata eesmärgid ei anna külaelanikele kindlust, et nende huvidega arvestatakse. Veel pole hilja teha lepingule muudatusettepanekuid, et piirkondade esindajad oleksid otsustusõigusega volikogude komisjonide liikmed. Ridala vald on nimetanud, millised külad moodustavad nende 7 paikkonda. Haapsalu pole seda teinud. Piirkondade esindajatel peaksid olema sarnased õigused, s.h otsustusõigusele ja hüvitisele, nagu on volikokku valitud liikmetel. Sellised sätted annavad garantii ja võimaluse seista erinevate elanikkonna gruppide huvide eest ja siduda ühinevad omavalitsused tervikuks. Veel mõned loetud päevad on aega neid ettepanekuid ühinemislepingusse teha.

2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ajal elas Haapsalus umbes 8900 ja Ridala vallas 2700 valimisealist kodanikku. Haapsalu valimisaktiivsus oli 57% ja Ridalas 50%. Maapiirkondade esindajad ei saa mingi nipiga volikogus ülekaalu, mistõttu tuleb maaelanike huvide kuuldavaks tegemisel teha tööd volikogu komisjonides. Sarnane olukord on Haapsalu linna erinevate huvigruppidega. Tänase lepingu tekst ei anna garantiid, et piirkondade esindajad komisjonidesse pääseksid.

Kaasava ja avatud juhtimisstiili hea näide on Lääne-Nigula volikogu töökorraldus. Seal on piirkondade esindajad täieõiguslikud komisjoni liikmed. Paraku Haapsalus ebaõnnestus vabatahtlike kaasamine volikogu komisjonidesse, sest neilt oodati esseed haridus- ja kultuurielu edendamise kohta, neid nimetati kahemõtteliselt „spetsialistideks“, neil puudus otsustusõigus ja õigus hüvitisele. Tulemusliku kaasamise eelduseks on osapoolte tahe teha koostööd.

Avalikus sektoris on kombeks moodustada komisjone, mis peaksid aitama otsustajatel vastu võtta asjalikke ja läbikaalutud otsuseid. See on avatud ja läbipaistev juhtimisstiil. Paraku juhitakse Haapsalut teisiti. Ere näide on Tamme tänava ja Tallinna maantee ristmiku lugu. Esmalt lasid linnaametnikud käest võimaluse saada riigilt 500 000 eurot toetust, et ristmik 2015. aastal rekonstrueerida. Lihtsalt ununes. Läbipaistmatu otsustusprotsessi näide on, et Haapsalu linna liikluskomisjoni liikmed said teadaajalehest, et linnavalitsus paigaldab Tamme tänava ja Tallinna maantee ristmikule valgusfoorid. Samas on terve hulk komisjonis kokkulepitud tegevusi, mis on raha puudusel tegemata.

Haapsalu linnavolikogu liikmed on 2015. a väljendanud oma sallimatust linna juhtimisstiili üle ja esitasid linnapeale umbusaldusavalduse. Uue omavalitsuse loomise eesmärk on juhtida linna nii, et poleks enam alust sarnasteks etteheideteks.

Uue omavalitsuse nimetamine linnaks ei muuda maaelanikke linnaprouadeks ja -härradeks ega muuda ka Haapsalu valla loomine linnaelanikke maaprouadeks ja maahärradeks. Linn jääb ikka linnaks ja maa maapiirkonnaks. Kõige olulisem on, et soovitaks luua ühtne ja terviklik omavalitsus, kus kõigil on hea elada. 24. oktoobrini on võimalik täiendada „piirilepingut“, et sellest saaks ühinemisleping.

Merle Mäesalu, Haapsalu volikogu liige