Tänavune suvi sai alguse haldusreformi seaduse vastuvõtmisega ehk stardipauguga laiematele ümberkorraldustele alates valdade suurusest kuni kõige kõrgemate riigivõimutasanditeni kulutuste ja oodatavate tulemuste mõõtmiseni. Kogu seda protsessi on nimetatud ka riigireformiks.
Aeg – ajalt tuleb ja peab kogu riigi toimimisele arukat inventuuri tegema, see on paratamatu.
Sotsiaaldemokraatide tingimuseks muudatuste puhul on olnud, et läbi teostatava reformi, ei kannataksid inimestele pakutavad teenused kogu Eestis. Headele plaanidele risti vastu teatas ootamatult maanteeamet, et piiratakse seniseid teenuseid maakonnakeskustes ning tulevikus ei saa A- ja B-kategooria sõidueksameid enamikes linnades enam teha.
Me kõik oleme huvitatud riigireformi õnnestumisest. Seetõttu ei saa lubatavaks pidada, et iga ministeeriumi allasutus teostab reformi oma äranägemise järgi. Näha tuleb üldisemat pilti ja ühtegi reformi ei viida läbi rutates. Vastasel juhul leiame end õige pea olukorrast kus auto registreerimiseks pead Tartusse sõitma ja uue passi saad kätte vaid Viljandist. Riigil võib ju odavam olla, kuid inimesele läheb see kõik rohkem kui topelt maksma.
Olukorra tegi nukramaks veel tõsiasi, et töökohtade säilitamine maapiirkondades koalitsiooni omavaheline kokkulepe ja prioriteet ehk selle nimel peavadministeeriumid koostööd tegema.
Tõsi ju on, osa maanteeameti teenuseid ongi internetipõhised, aga terve rida teenuseid on väga selgelt ainult koha peal teostatavad. Seda näiteks kasvõi palju räägitud sõidueksamid.
Riigikogu maaelukomisjoni esimehena kutsusin juulis kokku erakorralise koosoleku ja palusin just reformiminister Arto Aasal ja maanteeamet juhtidel selgitada, kuidas me siis tagame teenuseid kohtadel.
Maanteeameti põhjendused sõidueksamite likvideerimiseks varieerusid naivismlikest absurdseteni, mida vürtsitas kapa täis demagoogiat. Maanteeameti peadirektor väitis näiteks, et sõidueksami tegemine on inimese vaba tahe ja soov või, et väikelinnades eksami sooritanud juhid on linnaliikluses ohtlikumad. Viimase tõestamiseks ametil analüüsi loomulikult ei olnud.
Sõbrad Võrust tuletasid mulle kohe meelde kümnekonna aasta taguse seiga, kus tänane peaminister oli küll sõidueksami sooritanud Tallinnas aga avarii tegi ikka Võrus Vabaduse ja Jüri nurgal!
Olen väga selgel arusaamal, et tänased maakonnakeskused on optimaalsed olulisemate teenuste pakkumise kohad ja maakonnakeskuste otstarbetu nõrgestamine jooksutab Eesti Tallinnasse kokku. Maakonnakeskuste tänane struktuur on justkui see viimane vall. Meil on häid näiteid nagu kasvõi riigigümnaasiumid, mis maakonnakeskuste positsiooni tugevdavad. Seda rada tuleb edasi minna, olen kindel et riigivalitsemises on töökohti, mis ei pea ilmtingimata olema Tallinnas aga võivad väga hästi paikneda Võrus, Valgas või Paides.
Hea uudis on see, et meil õnnestus sellele hullule projektile käsipiduri peale tõmmata. Amet vaatab oma reformiplaani ümber ja säilitab eksamite sooritamise võimaluse kõigis oma 17 teenindusbüroos.
Selle saavutamiseks oli vaja erakorralist riigikogu maaelukomisjoni istungit juuli lõpus, kellalöömist meedias ja mitmete osapoolte aktiivset sekkumist. Ma tahaksin väga tänada ja tunnustada kõiki neid maavanemaid, vallavanemaid kui ka kohalikke tublisid inimesi, kes kõik mulle appi tulid. Aitäh, et minuga koos seda asja ajasite!
Kogu edasise riigireformi teostamise juures tuleb vältida ülepingutamist. Jah, tõesti on teenuseid, mis moodsas ilmas on kolinud internetti (siinpuhul loomulikult on tähtis internet kättesaadavus), samas on teenused mis peavad ja saavad olla vaid kohapeal.
Ivari Padar,
SDE
