0

Osmussaarlaste järeltulijad ostsid saarel krundi

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Osmussare  Güöran Hoppe, Saga Adolfsson, Lotta Odmar. Tarmula

Osmussaare külaühingu liikmed Göran Hoppe, Saga Adolfsson ja Lotta Odmar. Foto Arvo Tarmula

Esimest korda on Osmussaare rootslastel saarel krunt, mis neile kuulub ja kuhu peaks lähiaastail kerkima külaühingu maja. 

Osmussaarlaste järeltulijaid koondav külaühing ostis 6400 euro eest Noarootsi vallalt saarel ligi 4000 m² suuruse krundi, millele nad ehitavad tulevikus külamaja. Maja pakuks saarel viibivaile osmussaarlaste järeltulijaile võimalust katuse all ööbida ja kokku saada. Ühtlasi oleks see koht, kus külastajaile tutvustada Osmussaare ja eestirootslaste ajalugu ja kultuuri.

Külaühing omandas kunagise Erkase talukoha, kust on pärit ka kodukandiühingu eestvedajate Saga Adolfssoni ja Lotta Odmari esivanemad. Kunagistest hoonetest on krundil säilinud kivist laudavare.

„Me oleme väga rõõmsad,” tunnistas külaühingu sekretär Lotta Odmar. Ta lisas, et seni on rootslased kodusaart külastades ööbinud telgis või sadamas asuvas RMK hoones. „Kõigile telgis ööbimine ei sobi,” lisas Odmar.

Enam kui sadat inimest koondava külaühingu esimehe Saga Adolfssoni sõnul on krundile kavas kõigepealt ehitada uus hoone ja seejärel renoveerida laudavare.   

Külaühingusse koondunud osmussaarlaste järeltulijad on peaaegu igal aastal suviti saarel käinud ja talgutööd teinud. 2006.–2012. aastal konserveeriti nende eestvõttel Osmussaare Jeesuse kabeli varemed.   

Adolfsson ja Odmar rääkisid, et pärast kabelivaremete õnnistamist hakati mõtlema, et saarel võiks olla koht, kus osmussaarlaste järeltulijad olla saaksid. Krundi ostmiseks kasutati kabelivaremete renoveerimisest üle jäänud raha. Odmar ütles, et kabeli tarbeks annetusi kogudes öeldi kohe, et kui midagi üle jääb, kasutatakse seda külaühingu maja rajamiseks.

Kuidas ehitus käima hakkab ja kuidas ehitusmaterjal saarele toimetatakse, ei oska külaühingu esindajad praegu veel ette kujutada, kuid viie aasta jooksul peab hoone püsti olema.

Odmar ja Adolfsson lootsid, et külamaja ja selle ehitamine liidab osmussaarlaste järeltulijaid ja tekitab ka nooremas põlvkonnas saare vastu suuremat huvi.

Noarootsi vallavanem Triin Lepp ütles, et detailplaneeringu järgi on Osmussaarel endises külasüdames välja mõõdetud seitse elamukrunti. Neist ühe on ostnud Osmussaare külaühing, kaks krunti saavad osta saare praegused asukad.

 „Ülejäänud krundid on selleks, et kui peaks tulevikus leiduma inimesi, kes tahavad saarele elama minna, oleks neil võimalik sinna maja ehitada. Niisama me krunte müüma ei hakka,” kinnitas vallavanem.

Lepa sõnul võttis asjaajamine üksjagu aega, sest kõigepealt pidi vald enda valdusse saama riigimaa. Kruntide müügihinda kommenteerides ütles vallavanem, et see katab ära senise asjaajamise ja mõõdistamise kulu. „Omalt poolt me midagi juurde ei pannud,” kinnitas ta. 

Osmussaarlastele on saarel krundi omandamine mõneti märgiline, sest see on esimene kord, mil neil saarel tõesti ka maad on.

Ajaloolase Göran Hoppe sõnul tekkis 19. sajandil, mil terves Eestis talusid päriseks osteti, Osmussaarel kummaline seis. Nimelt arvasid Uuemõisa mõisale kuulunud saare kaluritest talupojad, et neil on Põhjamaade tavaõiguse alusel oma taludele õigus, ega pidanud vajalikuks maid mõisalt ära osta. Nii läks Osmussaar hoopis kalanduse ja laevandusega tegelnud ärimehe omandusse ja asja ei muutnud ka 1919. aasta maareform. 

Kui Eesti taasiseseisvus ja algas maade tagastamine, said osmussaarlased, kes arvasid end igipõlistest aegadest peale olevat maaomanikud, teada, et tegelikult nad seda polegi. Neile kompenseeriti vaid hooned.

Enne Teist maailmasõda elas Osmussaarel seitse suguvõsa, kokku umbes 150 inimest. Et baaside lepinguga loovutati saar Nõukogude Liidule, pidid asukad saare 1940. aasta juunis maha jätma ja mandrile kolima.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz