Haldusreform on jõudmas vabatahtlike ühinemiste olulisse lõppetappi ning enam pole palju aega jäänud, et aasta lõpuks ühinemisleping valitsusele esitada, kirjutab riigihalduse minister Arto Aas (pildil).
Seoses omavalitsuste ühinemisega on olnud õhus väiteid, justkui ei saadaks aru, mida käimasolev haldusreform head võiks tuua. Olgu siis veel kord esile toodud mõned tüüpilised seniste ühinemistega kaasnenud positiivsed efektid, mida on korduvalt erinevate vallajuhtide endi poolt välja toodud ja mis suure tõenäosusega hakkavad ilmnema ka tulevaste ühinemiste puhul.
Kokku on alates aastast 1996 Eestis olnud 30 omavalitsuste ühinemist (ja mitte ühtegi lahkuminekut). Heade ühinemiste näidetena võib julgelt välja tuua näiteks Lääne-Nigula, Viljandi, Märjamaa, Suure-Jaani, Tapa, Lääne-Saare ja mitmed teisedki vallad. Ühinenud omavalitsused ei ela teistsuguses maailmas, ka neid puudutavad samad trendid, mis kõiki Eesti maapiirkondi. Siiski saab välja tuua vähemalt kümme ühinemistega seotud positiivset asja, mis on leidnud kinnitust seni ühinenud valdades:
1. Investeerimisvõimekuse oluline kasv tulenevalt mastaabiefektist, suutlikkus ära teha asju, mida eraldi poleks suudetud. Erinevaid näiteid sellistest elluviidud suurtest investeeringutest on väga palju, millest vallajuhtide sõnul varem ainult aastaid räägiti. Olgu selleks siis uued spordihooned või renoveeritud kultuuri- ja koolimajad.
2. Ametnike spetsialiseerumine, suurenenud kõrgharidusega ametnike osakaal, tõusnud vallaametniku prestiiž ja töötajate konkurentsivõimelised palgad. Näiteks on loodud juurde keskkonnaspetsialisti, arendusspetsialisti, haridus- ja kultuurispetsialisti, arhitekti jne ametikohti, mida varem väikestes valdades üldse ei olnud. Palgad on ühinenud valdades muutunud võrreldavaks maakonnakeskuse tasemega, mis annab võimaluse palgata tõesti pädevaid spetsialiste.
3. Paranenud on teenuste kvaliteet ja valik, sh sotsiaalhoolekande teenuste kvaliteet, toetuste tasemed on ühtlustatud reeglina ühinejate kõrgema taseme suunas. Mõnes sellises kohas, kus varem koduhooldustöötaja puudus, on see nüüd tagatud (endine Oru vald, Läänemaal). Avatud on uusi noortekeskuseid, tehtud juurde sotsiaalkortereid (Viljandi vald).
4. Ettevõtluse toetamise võime tekkimine. Näiteks Lääne-Nigula vallas pakutakse valla ettevõtjatele eraldi ettevõtlustoetust ja Viljandi vald osaleb tööstuspargi taristu arendamises päris suure omaosalusega.
5. Kogukonnad on muutunud aktiivsemaks ning kohtadel on omavalitsusele tekkinud selged koostööpartnerid, toimunud on kohalike algatuste toetamise süsteemi korrastumine. Näiteks Lääne-Nigula vallas on välja töötatud selge kogukonna kaasamise ja rahastamise poliitika, mille hulka kuulub ka külavanema statuut, tegevustoetused ja külamajade rahastamine.
6. Volikogude töö kvaliteedi selge tõus, kuna suurenenud on nõudmised volinike professionaalsusele, tekkinud parem tasakaal ametnike ja volinike vahel otsustamise protsessis, suurenenud on volikogu komisjonide roll. Suurenenud otsustajate ring tähendab, et olukord, kus asjad lepitakse omavahel väikses kohas kokku ja teistel pole sinna ringi asja, pole enam nii kergesti võimalik.
7. Oluliselt on vähenenud ametnike koguarv ja üldvalitsemiskulude osakaal omavalitsuste eelarves võrreldes ühinemiseelse ajaga, seega on õnnestunud paljudes kohtades ligi kolmandik senistest valitsemiskuludest suunata mujale, kasvõi näiteks lasteaednike ja kultuuritöötajate palkadeks.
8. Tekib võimalus piirkonna terviklikuks arenemiseks. Markantse näitena on toodud, et enne ühinemist arendati Põlva linnas ja vallas kergliiklusteedega eri suundi, see tähendab, et kasutaja jaoks nende teede otsad lõppesid valla piiril ja ei kohtunud omavahel. Ühe hea näitena on toodud koolitransport, mille korraldamisel on parem langetada otsuseid suuremat piirkonda silmas pidades.
9. Kaovad omavalitsuste vahelised maksed seni ühinemisosalistelt tellitud teenuste eest ja teie-meie suhtumine; seoses vastastikuse arveldamise kadumisega vähenesid näiteks Märjamaa vallas probleemid lapsevanematel kooli- ja lasteaiakohtade saamisel. Kadus ära asjaajamine kahe omavalitsuse vahel ühiselt kasutatavate ametnike ja asutuste suhtes, mis hõlbustas oluliselt otsustusprotsessi, on öelnud näiteks Kohila vallavanem.
10. Valla allasutuste tööd saab nende ühtse juhtimise korraldamisega muuta efektiivsemaks ja paindlikumaks seal, kus üksinda kiputakse jääma elanike arvu vähenedes liiga väikeseks – raamatukogud, kultuuriasutused, kommunaalettevõtted. Parem suuremas piirkonnas ühtse juhtimisega haruraamatukogud või rahvamajad olukorras, kus alternatiiviks võib olla millegi sulgemine. Näiteks Kose vald ja Tapa vald peavad oma kogemust kogu vallas ühtse raamatukogu loomisel koos kohtadel jätkavate haruraamatukogudega igati positiivseks.
Arto Aas, riigihalduse ministe
võrdled eestit soome ja prantsusmaaga? oled sa inimene ikka kaine?
hülgemöla
Nii ja naa kirjutis. On mõni õige argument ,on lausvalet ,on otsitud põhjendusi . Olgu üks näide ka ,et pahatahtlikuna ei tunduks. Olin eile ühe väga popi huvikooli lastevanemate koosolekul. Kahjuks pidid kõik Lääne-Nigula lapsevanemad oma valla pärast silmad maha lööma. Teenuste kvaliteedist ja asjaajamise efektiivsusest ärme räägime ,eks .
Haldusreform pole ju mingi arengumootor.Kuigi sellist muljet tuleb tekitada,selleeest nad palka saavad,no ja vaikselt püsib lootus,et ehk nii läheb ka-aga lootus ilma loogikata…teadagi.Tegelikult on ta teatud unistuste millesse me taasiseseisvumisel uskusime purunemise tagajärg,aga seda ei saa avalikus kommunikatsioonis ometi tunnistada.Kena oleks lugeda analüüse miks nii läks-kas selles on ka meil endil süüd või ongi kõik lihtsalt rikaste ja ilusate avatud maailma integreerumise tulemus.
Kui linnastumine ja eestlase eestimaal peremeheks olemise kadu samamoodi jätkub,siis lihtsalt mõnekümne aasta pärast tulevad riigibussid millele siis võib omistada samad “kümme selget võitu”.
ja demagoogia,ainuke eesmärk on võimu koondumine
Muidugi, muidugi, môttetu jama. Kôik, mis vähegi sissejuurdunud harjumusi muudab, on kohe jama. Haldusreformid on üle Euroopa, suuremal vôi vähemal määral pea kôigis riikides ja alati toimub see valdade, maakondade vôi regioonide (Soome, Prantsusmaa jne) ühinedes. Miskipärast nemad ei leia, et see jama oleks, pigem muutuvad kohalikud omavalitsused tugevamaks. See on lihtsalt aja märk, inimesed täna palju liikuvamad, maakohad tühjenevad, linnad paisuvad. Ajaga tuleb kaasas käia, mitte oma mätta otsas kuningat mängida.