Kaitsekulutused tõusevad veelgi. Foto: Arvo Tarmula
Eesti kaitsekulud tõusevad riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt tuleval aastal 2,17 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 477 miljoni euroni.
Valitus kiitis teisipäeval heaks tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu, millest kohaselt moodustavad tuleva aasta kaitsekulud koos liitlaste vastuvõtmisega seotud kuludega 2,17 protsenti SKP-st.
Rahandusministeeriumi arvutuste järgi on kaitsekulutuste osakaal SKP-st tuleval aastal aga 2,19 protsenti. Ministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis rääkis BNS-ile, et vahe tuleb sellest, et kaitseministeerium on arvestanud maha omatulud.
„Kaitseministeerium on enda arvutustes maha võtnud enda tuludega seotud kulutused, seetõttu on nende arvutused ka veidi väiksemad. Kui võtta kokku kõik kulud kokku, siis on osakaal ikkagi 2,19 protsenti SKP-st,” ütles Tuusis. See tähendab, et kulutuste maht 2,17 protsenti SKP-st tuleb riigieelarvest, ülejäänud 0,02 protsenti muude tulude arvelt.
Seletuskirja kohaselt on tulevaks aastaks liitlastega seonduvateks kulude katteks eraldatud taristu ehituseks 30 miljonit eurot ning liitlaste kohalolekuga seotud kulude katteks 7,5 miljonit eurot.
Eelnõus on kaitseministeeriumi valitsemisala kuludeks märgitud 424,68 miljonit eurot ning ja investeeringuteks 56,453 miljonit eurot ehk kokku 481,13 miljonit. Kaitsekulude kogumaht tuleval aastal on 477 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi pressiesindaja selgitas, et kaitseministeeriumi eelarves on kajastatud ka sellised kulutused, mida ei loeta kaitsekulutuste sekka kuuluvaks.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et kaitsekulude tegelik osakaal selgub aasta SKP lõplikult suuruselt ning kajastub sellisena ka rahvusvahelises, sealhulgas ka NATO statistikas.
Nii tore. Kõigepealt saavutame suure majanduskasvu ja siis saame hakata elama. Kõigepealt kulutame suuri summasid kaitsekuludeks ja naised, lapsed, vanurid saavad taaskord aastakümneid oodata, enne kui elada tohivad. Oma riik ikkagi,
Tõmbame kaitsekulud nulli ja saame igaüks oma 350.- EUR aastas lisaraha. Kui pikalt see idüll meil kestaks?
Loomulikult oleksime kõik rõõmsad, kui tänased kaitsekulud saaks hoopiski suunata elukeskkonna parandamisele. Kuid paraku on maailm, õigemini inimene, oma loomult just selline nagu on – võimuahne.
Kas arvate, et riigikaitsele investeerimisest loobumisel pääseksime nendest kulutustest? Kahjuks mitte. Varsti sõidaksid siin ühed teised sõjamasinad, valitseks teine võim ning obrokit maksaksime rublades uuele peremehele.
Kas liitlased on need, kes Süürias islamirühmitustele relvi tarnivad ja kelle pärast terve Euroopa on pagulastest üle ujutatud.
Sellised liitlased paneks esimesel võimalusel seina äärde ja kuul kuklasse.
Vaat kuhu rahva raha ludinal läheb,
aga rahva ravimiseks haigekassale
raha ei jätku.Laiali saata selline
valitsus.Maksku oma kuluhüvitistest
neid skpeesid.
Kes arvab, et Haigekassa raha kulub kõik sihtotstarbeliselt rahva ravimiseks, sellel oleks mõistlik ka endal veel natuke Haigekassa raha kulutada. Aga kuna seda raha ei jätku, siis tekibki surnud ring.
Ainult et kelle eest me siis ennast nii hüsteerilis-paaniliselt kaitsma peame? On see Läti, Soome, Venemaa, USA või hoopis keegi teine? Kaltsukas muidugi kiunub midagi Venemaast…
Mida nõrgem on riik, seda pikem nimekiri vaenlastest. Kui sa kunagi kooli lähed ja ajalugu õppima hakkad, saad teada, millised ohud ühte riiki ja rahvast ähvardada võivad.
Meid ähvardab või? Ainult oma lollus aga eks seegi on kulukas.
Venemaa regulaarsed “ennetavat” rünnakut (mitte kaitsmist) harjutavad õppused otse meie piiri taga, mis need on, niisama mängivad sõda või?
Ohime-puhime siin oma 2 koma millegagi protsendiga. Võrdluseks, Venemaa kaitsekulutused 2015 aastal olid 4,3% ehk 2 korda suuremad, kuigi riiki keegi ei ähvarda.