Veterinaareksperdid: uurimata metssigu ei tohi metsast välja viia

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Foto: arhiiv

Metssiga
Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Foto: erakogu

Augusti keskpaigas Eestis missioonil viibinud Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid soovitavad metsas leviva seakatku tõrjumiseks pöörata enam tähelepanu bioohutusele jahipidamisel. Kõiki riskipiirkondades kütitud metssigu tuleb käidelda ja hoiustada uurimistulemuse saabumiseni jahipiirkonnas kohapeal või jahimajas, selgub missiooni tulemusel valminud raportist.

„Missioonil osalenud eksperdid juhivad tähelepanu, et väga suurt riski viiruse levikul kujutab kütitud metssigade transportimine ja hoiustamine jahimeeste kodudes. Kuna iga kütitud metssiga on potentsiaalselt nakkusohtlik, ei tohiks ekspertide hinnangul ühtegi metssearümpa enne negatiivse uurimistulemuse saabumist metsast välja viia,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Eesti Jahimeeste Seltsi andmeil on kütitud ulukite hoiustamiseks ja käitlemiseks sobivad tingimused olemas ligikaudu kolmandikul jahiseltsidest. Seakatku tõrjumiseks vajaliku bioohutuse tagamiseks on oluline leida täiendavaid võimalusi liha hoiu- ja käitlemistingimuste parandamiseks ka nendes jahipiirkondades, kus nõuetele vastavad jahimajad puuduvad.“

Veterinaar- ja Toiduamet on seakatku tõrjeprogrammi raames aidanud varustada jahiseltse külmkappide ja konteineritega ja neid on plaanis lähitulevikus juurde tellida. „Liha käitlemistingimuste parandamisel on oluline roll jahiorganisatsioonidel endal, aga kindlasti tuleks üle vaadata ka riigipoolsed, ennekõike näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusvõimalused,“ lisas Kalda.

Veterinaarekspertide soovitused seakatku tõrjumiseks:

– Tõrjemeetmete tõhususe hindamiseks tuleb kõigi tõrjes osalevate ametkondade kogutavad andmed tuleb koondada ja ühtlustada ning analüüsida neid väikseima üksuse (vald, jahipiirkond) tasemel;

– Iga loomatervishoiualase kõrvalekalde puhul seafarmis tuleb kahtlustada alati esmalt sigade Aafrika katku ja uurida sigu seakatku välistamiseks;

– Parandada bioohutust jahipidamisel – kütitud metssiga ei tohi metsast välja viia enne negatiivse uurimistulemuse saabumist. Igal jahiseltsil peaks olema koht kütitud metssigade hoiustamiseks ja jahimajades nõuetele vastavad hoiutingimused. Jahipiirkondades, kus jahimajad puuduvad, peaksid olema ajutised hoiukohad, mida on võimalik puhastada ja desinfitseerida;

– Jahipidamisel tuleb vältida nakkuse levikut transpordivahendite ja jahivarustusega.

16.–19. augustini viibisid Eestis missioonil Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid, kes analüüsisid seakatku tõrjumiseks rakendatud meetmete tõhusust. Veterinaareksperdid kohtusid Eestis kolme päeva jooksul Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Eesti Maaülikooli ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajatega.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab täitma kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments