Õiguskantsler Ülle Madise tunnistas oma täiendavas arvamuses haldusreformi kohta, et jääb põhilises oma varem avaldatud seisukohtade juurde.
Madise augusti lõpus avaldatud hinnangu kohaselt on haldusreformi seadus põhiosas põhiseaduspärane, ent küsimused tekivad seoses valimiste ajalise lähedusega valdade sundühendamisele.
Samas märkis Madise neljapäeval avaldatud täiendavas arvamuses, et eelnõu kiireloomulise menetlemine ei ole oluline viga, mis tekitaks vastuolu põhiseadusega. Kiireloomulise menetluse korral ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav, leiab Madise ning lisab, et mitte igasugune menetlusnõuete rikkumine ei tingi õigustloova akti vastuolu põhiseadusega – selleks peab tegemist olema olulise menetlusveaga. Isegi kui pidada eelnõu menetlust Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga (HÕNTE) vastuolus olevaks, siis olulise veaga tegemist ei ole.
Teiseks leiab õiguskantsler, et vabatahtlike ühinemiste tähtaegade põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistamine ei oleks põhjendatud, kuna see võiks viia vabatahtlikud ühinemised valimistele veel lähemale. “Kohaliku omavalitsuse üksustele vabatahtlikuks ühinemiseks haldusreformi seaduses kehtestatud tähtajad ei ole põhiseadusega vastuolus, sest kokku vähemalt kuue kuu pikkust perioodi saab pidada piisavaks. Need tähtajad teenivad ühtlasi eesmärki selgitada moodustuvad kohaliku omavalitsuse üksused välja aegsasti enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimist,” kirjutab Madise.
Kolmandaks lükkab õiguskantsler tagasi omavalitsuste esitatud taotluste järelduse, et valitsus ei saa kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist otsustades arvestada Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses (ETHS)nimetatud asjaoludega.
Madise peab õigeks taotluste argumente, et rakendusseaduse regulatsioon oleks olnud kohane vastu võtta haldusterritoriaalseid muudatusi võimaldava regulatsiooniga ajalises läheduses. “Samas ei tingi see iseenesest veel haldusterritoriaalseid muudatusi võimaldava regulatsiooni vastuolu põhiseadusega,” lisab õiguskantsler.
Madise viitab probleemidele, mis võivad tuleneda omavalitsuste sundühendamise otsustamise vaidlustamisest. “Sundühendamisega võib tekkida olukord, kus volikogu valimistele minnakse vastu kahe samaaegselt kehtiva, kuid omavahel vastuolus oleva valimiskorraga,” märgib õiguskantsler, pidades silmas sundühendatava kohaliku omavalitsuse volikogu varasemalt vastuvõetud valimiskorra ja maavanema kehtestatud uute, valimis puudutavate õigusaktide üheaegset kehtivust.
Õiguskantsler polemiseerib ka valitsuse nimel esitatud arvamusega, milles leitakse, et tähelepanuta tuleks jätta Kõpu vallavolikogu taotluse argumendid volikogu valimiste korraldamise osas, mis puudutavad valijate ja kandidaatide subjektiivsete õiguste kaitset. Madise leiab, et Kõpu volikogu taotluse argumente tuleks siiski arvestada.
Madise neljapäeval avaldatud arvamuses on välja toodud täiendavad tähelepanekud, mis lisandunud omavalitsuste taotluste aspektides, mis erinevad varem Kõpu vallavolikogu poolt esitatud taotlusest.
Madise koostas täiendava arvamuse riigikohtule seoses sellega, et lisaks juba juuni algul oma taotluse esitanud Kõpu vallale esitasid suve lõpul ka Juuru, Abja, Emmaste, Illuka, Järvakandi, Kambja, Kõo, Käina, Leisi, Loksa, Luunja, Lüganuse, Mäetaguse, Nõo, Pala, Pöide, Pühalepa, Rakke, Tudulinna, Vaivara ja Ülenurme vallavolikogud ning Loksa linnavolikogu taotluse kontrollida haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust.