Homme tähistatakse vastupanuvõitluse päeva

Otto Tiefi valitsus kogunes 22. septembril 1944 Põgari palvemajja ning ootas evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. Paat saabus aga alles 29. septembril ning sellega põgenes Eestist vaid Helmut Maandi. Foto: Urmas Lauri

Neljapäeval, 22. septembril tähistatakse Eestis vastupanuvõitluse päeva, millega meenutatakse Otto Tiefi ja tema valitsuse liikmeid. Läänemaal tähistatakse vastupanuvõitluse päeva Ridala kirikus ja kogudusemajas.

Sel puhul heiskavad kooliõpilased Eesti lipu Pika Hermanni torni, justiitsminister ja üliõpilased asetavad Tallinnas Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad ning õhtul toimub tudengite rongkäik ja kõnekoosolek võidusamba jalamil.

Vastupanuvõitluse päev algab päikesetõusul Eesti lipu heiskamisega Pika Hermanni torni. Läänemaal heiskab mälestusürituse liputoimkond päikesetõusul, kell 7.05 Eesti lipu Ridala kogudusemaja esisel.

Tallinnas asetavad justiitsminister ja tudengite esindaja kell 9 Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt. Sellele järgneb kell 10 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul. Meenutushetkel peab päevakohase kõne justiitsminister Urmas Reinsalu.

Keskpäeval algab Ridala kirikus vastupanuvõitluse päeva kontsert–mälestusteenistus. Teenivad Lääne piiskop Tiit Salumäe ja koguduse õpetaja Küllike Valk. Kontsertosas laulavad isamaalisi laule Ridala põhikooli laululapsed õpetaja Anne Pääsukese juhatusel.

Mälestusteenistusel meenutatakse Otto Tiefi valituse tähtsust Eesti ajaloos ja räägitakse valitsusliikmete saatusest. Teenistuse lõpul tänab ja tunnustab Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Eesti Vabadusvõitluse ja Vastupanuliikumise Mälestusliit aktiivseid koostööpartnereid. Pärast mälestusteenistust jätkub Vastupanuvõitluse päeva tähistamine Ridala kogudusemajas ühises kohvilauas.

Tallinnas algab õhtul kell 18.45 tudengite rongkäik Raekoja platsilt Vabaduse väljakule, misjärel toimub Vabadussõja võidusamba jalamil pidulik kõnekoosolek.

Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast. Sellel päeval mälestatakse neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interregnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust. 22. septembril 1944 okupeerisid Eesti pealinna Nõukogude Liidu väed. Vaid mõni tund enne seda, kui nõukogude väeüksused Tallinna jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed.