Esmaspäeval üritab riigikogu valida Eestile uut presidenti järgmiseks viieks aastaks. Esimeses voorus on kolm kandidaati, kuid ühelgi pole veel piisavat toetust, et valituks osutuda.
Riigikogu liikme Mailis Repsi seadsid kandidaadiks 27 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Erakonnatu advokaadi Allar Jõksi toetuseks on allkirja andnud kõik 14 Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liiget ning seitse Vabaerakonna fraktsiooni liiget.
Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on kokku leppinud, et esimeses hääletusvoorus toetavad nad sotside kandidaati Eiki Nestorit. Kui tema valituks ei osutu, toetavad mõlema partei liikmed teises hääletusvoorus Siim Kallast. Reformierakonnal ja sotsiaaldemokraatidel on riigikogus kokku 45 saadikut – 15 sotsiaaldemokraati ja 30 reformierakondlast. Reedel esitasid 43 riigikogu liiget Eiki Nestori presidendikandidaadiks.
Presidendivalimiste teine ja kolmas voor on riigikogus teisipäeval. Kui kõik riigikogu liikmed jäävad oma ülesseatud kandidaadile kindlaks, siis riigikogus presidenti valida ei õnnestu. Läänemaalt valitud keskerakondlane Jaanus Karilaid ja vabaerakondlane Andres Ammas ennustavad, et just nii läheb.
„Kui näiteks esimeses voorus selgub, et kõik on jäänud täpselt oma kandidaatidele kindlaks, äkki otsitakse kahe vooru vahel ühiskandidaat, aga see ei ole kuigi tõenäoline,” ütles Ammas.
„Ei näe selleks küll vähimatki võimalust, et Jõks riigikogus presidendiks valitaks. Ainult valijameeste kogus on see võimalik,” kommenteeris Ammas Vabaerakonna ja IRLi kandidaadi võimalusi.
Karilaiu sõnul on Keskerakonna fraktsiooni liikmed kindlalt Mailis Repsi taga isegi juhul, kui erakonna esimees teeb kokkuleppeid Siim Kallase toetamiseks. „Siim Kallasel on Keskerakonna fraktsioonis nii palju vastaseid, et isegi kui mõni parteijuht teeb diile, on vastuseis fraktsioonis liiga suur. Ausalt, see on maailmavaateline,” ütles ta.
Kui riigikogu ei suuda kolmes voorus presidenti valida, kutsutakse kokku valijameeste kogu. Ka seal on kandidaadi ülesseadmiseks vaja 21 toetajat. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle 50 protsendi häältest.
Valijameeste kogus seatakse tõenäoliselt üles ka näiteks EKRE juht Mart Helme ja välisminister Marina Kaljurand. Ammase hinnangul on Allar Jõksil valijameeste kogus päris head võimalused, sest viimane on leidnud ühise keele omavalitsustegelastega, kellega on käinud kohtumas terve suve. „Ilmselgelt on volikogude liikmete seas järjest süvenenud valitsusvastased meeleolud. Jõks on samade printsiipide esindaja, loogiline, et nad leiavad ühise keele,” ütles Ammas.
Karilaiu sõnul on Keskerakond kohtumistel Jõksi toetajate ja EKREga leidnud võimalusi mõningais oludes toetada üksteise kandidaate. „EKRE esimees Mart Helme nägi koostööpartnerina Mailis Repsi juhul, kui ei õnnestu endale piisavat toetust koguda,” ütles Karilaid.
Karilaid ei välistanud, et toetab Repsi väljalangemisel Jõksi. „Jõks on poliitikas nii uus tulija, et ta ei ole midagi valesti teinud. Kuna ta ei ole poliitikas olnud, ei saa ta oma poliitiliste tegude poolest olla meie vastaspoolel,” rääkis Karilaid. „Kõik sõltub läbirääkimistest. Praegu on veel vara kokkuleppeid teha.”
Ammas väljendas muret, et president võib jääda valimata ka valijameeste kogus. „Kui kandidaadid on võrdsed, nagu nad on, siis piisab presidendi valimata jätmiseks väikesest hulgast rikutud sedelitest. Piisab sellest, et mõnikümmend inimest rikub oma sedeli või jätab hääletamata ja ongi mokas,” ütles ta.
Presidendivalimised
Riigikogule on presidendi valimiseks antud kolm katset. Kandidaadi esitamiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme allkirja.
29. augustil kell 13 esimene hääletusvoor riigikogus.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse 30. augustil teine hääletusvoor.
Kandidaadid seatakse uuesti üles samadel põhimõtetel kui I voorus.
30. augustil kell 12 teine hääletusvoor riigikogus.
Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval, 30. augustil kell 16 kahe teises voorus kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor.
Valituks osutub kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 riigikogu liiget.
Kui ükski kandidaat ei saa ka kolmandas voorus nõutavat häälteenamust, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu. Esialgse ja mitteametliku info kohaselt on valimiskogu toimumise päev laupäev, 24. september (st kohaliku omavalitsuse volikogu peab olema valimiskogu liikme(d) valinud hiljemalt 17. septembril).
Valimiskogu koosneb riigikogu liikmeist, keda on 101, ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajaist (234).
Keskid teavad,et täna riigikogus president valitud ei saa.