Tänavusele konkursile „Aasta põllumees 2016” on esitatud kümme kandidaati kaheksast maakonnast. Läänemaalt on nominentide hulgas Leediküla farmis toimetav Tiina Roosalu.
Maaelu edendamise sihtasutus nimetas Roosalu tänavuseks parimaks piimakarjakasvatajaks ja esitas ta ka aasta põllumehe nominendiks.
Esmaspäeva õhtul käis kõrge komisjon Leediküla farmis Tiina Roosalu tegevusega tutvumas.
Žürii esimees Raul Rosenberg (tema on ka maaelu edendamise sihtasutuse juhatuse esimees) haaras kohe härjal sarvist ning hakkas Roosalult uurima, kuidas Nigula Piim OÜ toimib.
Leediküla farmis on 500 lehma ja 500 noorlooma, mullune keskmine väljalüps oli 10 509 liitrit lehma kohta, tänavune aasta tõotab Roosalu sõnul tulla edukam. Rekordlehm on aastas andnud üle 16 000 liitri, seega kuni 70 liitrit piima päevas.
Piimatootjail on praegu rasked ajad, piimahind on madal ning piima eest makstakse tootjale kolmandiku jagu omahinnast vähem.
„Kuidas te välja tulete? Kas omanik, Maag Grupp, aitab ka?” uuris Raul Rosenberg. „Eks ta natuke ikka aita. Võtame laenu…” ei laskunud Roosalu detailidesse, kuid lisas, et kui ajad paremaks lähevad, tahetakse Leedikülla veel üks laut juurde ehitada.
Leediküla on Läänemaa suurim piimafarm, järgnevad Kirbla ja Palivere, teised on väiksemad. „Piirsalu kaob. Oleme sealt lehmi juurde ostnud,” nentis Roosalu.
Lehmi lüpstakse kolm korda päevas. „Lüpsjad tulevad poole kolmeks, kella üheksani lüpsavad, siis pärastlõunal viiest üheteistkümneni, järgmisel päeval ollakse lõunases vahetuses kella kümnest kolmeni,” selgitas Roosalu. „Pikk, lühike, pikk, lühike [tööpäev] ja siis kaks vaba päeva.”
„Robotlaut on tulevik,” ütles Roosalu. „Tööjõuga on keeruline.”
Töötajaid on Leediküla farmis kokku 24. „Enamik laudas, 3–4 kontoris,” loetles Roosalu.
Komisjonile tegi Tiina Roosalu samasuguse farmituuri, nagu on ta kevaditi koolilastele korraldanud. Vasikaist pihta ning mullikate-lehmade kaudu tiiruga lüpsiplatsile. Lõpuks ka piimatassi juurde puhkeruumis.
Tiina Roosalu ütles, et töötab Leediküla farmis 2008. aastast, elab aga Piirsalus. „Kirikuküla,” teadis Raul Rosenberg. „Kirik on, kuid kuulub hoopis Kullamaa kihelkonda,” täpsustas Roosalu.
Kullamaa nime kuuldes elavnes riigikogu majanduskomisjoni esimees Ivari Padar, kes hakkas kaaslastele Sitakoti Matsist [maetud Kullamaa kiriku kõrvale] pajatama. „Selline Sitakoti Matsi nimeline novaatorlusauhind võiks meie põllumeestel küll olla,” arutles Padar. „Korjas pabulaid, sai rikkaks.”
Teised komisjoni liikmed olid selleks ajaks mõtetega juba mujal.
„Teil on lehmaasemed nii puhtad,” kiitis Raul Rosenberg. „Ka loomad on puhtad.”
Kui lüpsiplatsiga oli samuti tutvutud, suunas Roosalu hindajad puhkeruumi kohvitama.
Raul Rosenberg tuletas asjaosalistele meelde, et Roosalu on parim piimakarjakasvataja. „Kas ajakirjanduse huvi on ka olnud?” küsis komisjoni esimees nominendilt.
„Kaks korda pidin televisioonis olema, kohalik ajaleht on huvi tundnud,” lausus Roosalu.
Ainuüksi tööle Tiina Roosalu ei pühendu. Tantsib Ristil rahvatantsu, käib võimlemistrennis, toimetab kodumaja ümber.
„Mida see tähendab, et tsiklihooaeg on alanud,” kostis teadetetahvlit uudistanud seltskonnast.
„Meie veterinaararst Monika sõidab mootorrattaga ja siis ei saa ta alati telefoni vastu võtta,” selgitas Roosalu loomaarsti juhendit teadetetahvlil, mis algas tõdemusega, et tsiklihooaeg on alanud.
„Kollase mootorrattaga sõidab. Kui vissivõistlusel käisime [Nigula Piim OÜ holsteini tõugu lehm Siili võitis Eesti põllumajandusmuuseumis korraldatud võistlusel Eesti kauneima vissi tiitli], siis tema oli mootorrattaga,” naeris Roosalu.
„Väga puhta maitsega piim,” nentis Rosenberg, kes otsustas kohvi asemel hoopis piima mekkida.
Ivari Padar tõdes, et Leediküla farm on väga korrektne ja puhta olemisega asi.
„Kõigile jättis [Leediküla farm] väga korrektse mulje,” ütles teist aastat hindamiskomisjoni kuuluv Padar. „Loomade allapanu, lüpsiplats, kuidas on varud ladustatud, kõik see kontoripool, käsulauad kaasa arvatud,” libistas ta nähtu veel kord silme eest läbi „Silm puhkab! Laudas on head perenaise kätt tunda.”
Teadetetahvli käsulauad, millel on kirjas karja kohtlemise 10 käsku ja lüpsmise 10 käsku, on Tiina Roosalu ise koostanud. „Käisin koolitusel, seal sai kirja pandud,” lausus Roosalu.
Tiina Roosalu konkurendid moodustavad kireva seltskonna. Esmaspäeval enne Leedikülla jõudmist oli komisjon juba käinud köögivilja kasvatavas Kanarbiku talus Harjumaal, Kehtnas käidi sealses mõisas Siim Riisenbergi piimakarja vaatamas, Keavas Tanel Bulitko tõuaretust uudistamas ning Kohila vallas Pahklas talus, kus peab 20 vaimupuudega hoolealust maakarja.
„Parim ikkagi selgub,” oli Padar kindel. „Juba see on omaette saavutus, kui nominendiks saad.”
„Hindamiskriteeriumid toimivad päris hästi,” nentis konkursi „Aasta põllumees” projektijuht Silja Lättemäe. „Muidugi, igal aastal muudetakse kuigipalju seda hindamistabelit aja nõuetele vastavalt.”
Igal aastal on aasta põllumehe konverentsile tulnud võitjat õnnitlema ka vabariigi president. „Loodame, et nii on see ka tänavusel põllumeeste galal,” ütles Lättemäe.
Aasta põllumees
- Konkursile „Aasta põllumees” saavad põllumajandusega seotud organisatsioonid esitada oma kandidaate, tänavu oli kandidaatide esitamise tähtaeg 20. mai.
- Tiina Roosalu esitas konkursile kandideerima Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) põhjendusel, et Roosalu pälvis tänavu MESilt parima piimakarjakasvataja tiitli.
- Aasta põllumees selgub järgmiselt. Kõigil žürii liikmeil on asjaomane hindamistabel, kus tuleb punktisüsteemis anda oma hinnang põllumajandusettevõtte tegevusele hindeskaalal 0–10. Kokku saab eri hinnangute järgi kuni 70 punkti. Hindamiskriteeriumid on välja töötatud Eesti maaülikoolis.
- Aasta põllumees kuulutatakse välja oktoobris, tavapäraselt aasta põllumehe konverentsil.
- Konkurssi „Aasta põllumees” korraldavad Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juba 16 aastat. Tänavusele konkursile on esitatud 10 kandidaati kaheksast maakonnast.
Fotod: Urmas Lauri 
