“Kohaliku riigi- ja piirikaitseameti direktor Hannes Loss oli esmaspäeval [14. okt 1991] rõõmus ja pakkus šampanjatki. Nimelt kirjutasid Lääne maavalitsuse ja NL-i kohaliku sõjakomissariaadi esindajad alla sõjakomissariaadi varade üleandmisaktile,” kirjutas Anneli Ammas Lääne Elus 16. oktoobril 1991.
“Kodukaitse ülema Aleksander Soome sõnul jäid ainsaks vaidlusküsimuseks aasta algul koolidest kokku korjatud õpperelvad. Nende asukoht on teadmata, aga neid tahab Eesti riik tagasi. Kõikvõimalike salajaste dokumentide suhtes, mis juba augustis kohalikest punktidest Riiga kokku viidud, pretensioone ei esitatud.
Nii puueaed, asfalteeritud õu kui kuni 50-aastaste sõjaväekohuslaste kartoteek anti aktiga üle. Kuni 25. oktoobrini on senised töötajad majas ja õpetavad uusi inimesi masinate ja kartoteekidega töötama. Valve korraldab Kodukaitse.
15. novembrini maksdab N.Liit senistele töötajatele palka. “Mis meist edasi saab? Maavalitsust ei huvita meie saatus põrmugi,” pahandas šampanjaklaasi juures üks tööst ilma jääv naisterahvas. “Pöörduge tööbüroosse, sealt saate vähemalt töötu abiraha, kui kohe tööd ei leia,” õpetas maasekretär [Hannes] Danilov. “Jah, ma tean küll, seal on vaid lüpsjakohti ning abiraha antakse 160 rubla,” ironiseeris naine vene keeles vastu. Jah, ei ole enam nii, et riigiametnikud peavad inimese eest kõik otsustama ja ette-taha ära tegema. Ise tuleb vaeva näha. Muidugi pole kerge kui keelt ei mõista.
Kui Hannes Loss pronkspoltidega vasksilti seinalt maha kruvis, kommenteeris mööduv venelanna: “Kas nüüd panete uue, Eesti sildi üles? Normaalne.” Silt ise rändab muuseumisse.
Mis saab nägusast majast oivalises kohas? Vanasti olla seal sidetöötajate pansionaat olnud, teadis rääkida endine komissariaaditöötaja kunstnik Ants Roos. Hannes Loss majale eriti ei pretendeeri.
Vaid üks häiriv asi oli meeleoluka sündmuse juures. Kahe riigi vahelise lepingu dokumendid olid ainult N Liidu ametlikus keeles. Eestikeelsed lubati veel kindlasti teha.”
Ajaloost
Eestis oli Nõukogude okupatsioonivägedel 1991. aasta augusti lõpus vahetult pärast taasiseseisvumise väljakuulutamist kasutusel 570 objekti, kus teenis ligikaudu 35 000 sõjaväelast.
Nõukogude okupatsioonivägede väljaviimise teemalised läbirääkimised Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel algasid 1991. aasta septembris ja kestsid kuni 25. detsembrini 1991, mil NSV Liit lakkas olemast ja võõrvägede kontingendi jäägid Eesti pinnal kvalifitseerusid ümber Vene armeeks.
Nõukogude Liit tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 6. septembril 1991.