Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala sai 700 000 eurot toetust

Tarmo Õuemaa

tarmo@le.ee

Heli Kaldas Foto Arvo Tarmula

Heli Kaldas. Foto Arvo Tarmula

Tallinna ülikooli Haapsalu kolledž sai projektirahastuse, mis toetab tervisejuhi eriala õppekavade arendust.

Projekti kogumaksumus on 680 000 eurot ja see kestab 2019. aasta lõpuni. See raha jaguneb kolme partneri vahel. Peapartner on kolledž ning teised partnerid Haapsalu kutsehariduskeskus ja Metropolia rakenduskõrgkool Soomes.

Haapsalu kolledži arendusjuhi Heli Kaldase sõnul on projekti peamine eesmärk viia senised tervisedenduse valdkonna õppekavad kooskõlla tööturu vajadustega. Vajaduste väljaselgitamiseks tehakse nii Eestis kui ka Soomes piiriülene uuring, mis peaks aitama välja selgitada tööturu vajadused.

Uuringu tulemustest lähtuvalt on kavas välja arendada ja katsetada kümme uut kõrghariduse ja kuus uut kutsehariduse kursust. „Pärast katsetamist seame sisse vajalikud muudatused ning teeme kursuseprogrammid avalikuks ja huvilistele kättesaadavaks. Luuakse koduleht, kus on need kavad kättesaadavad tervisedenduse valdkonnas õpetatavaile rakenduskõrgkoolidele ja kutsehariduskeskustele nii Eestis kui ka Soomes,” selgitas Kaldas.

Uuring tehakse Läänemaal, Pärnumaal, Hiiumaal ja Saaremaal ning Uusimaa regioonis Soomes.

Kaldase sõnul on selle konkreetse projektiga loodud juba praegu Haapsalusse kolm uut töökohta, kaks neist kolledžisse ja üks kutsehariduskeskusse. Kõik inimesed tulevad väljastpoolt Läänemaad ja tõenäoliselt asuvad ka siia elama.

Rahastust õnnestus Euroopast saada ka kolledži liiklusohutuse eriala projektile. 132 000 euro eest tehakse lühiajalisi rahvusvahelisi tudengite koolitusi Soomes ja Norras ning valmis uus liiklusohutuse eriala õpik, mis peaks kaasa aitama valdkonna õpetamisele ja õppimisele. Õpik muutub kättesaadavaks neljas keeles – soome, eesti, norra ja inglise. Kolledž sai partnerina rahastuse ka rakendusinformaatika projekti Nordplus programmist.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
.
7 aastat tagasi

Kolledž ju eksisteerib vaid põhjusel, et ühele seltskonnale palka maksta. Sealse haridusega küll midagi ei tee. Üsna tõenäoliselt oleks kasulikum olnud anda tööd 3 läänemaa töötule,aga seda vist seal ei õpetata.

!
7 aastat tagasi

Mind hämmastas see, et sisseastumiskatsetel pead juba oskama seda, mida kooli lootsid õppima minna.

Puhtalt uudishimust
7 aastat tagasi

Mis ametit selle haridusega peetakse?

to haridusest
7 aastat tagasi

täpselt nii ongi,suur raha läheb täiskasvanu õpetamiseks ja enamus õpib ikkagi nö huvi korras.Tööle sellele ametile ei minda, tõesti,tekib küsimus,kas on õige sedasi maksumaksjate raha kulutada.

haridusest
7 aastat tagasi

Sageli on täiskasvanute õppimine (lõviosa ju mitte koolipingist värskelt tulnud) pigem nagu isikliku hobi kinnimaksmine. Eneseareng on igati tervitatav aga vahel tekib küll küsimus, miks maksumaksjate raha kulub ametite ja erialade õppimiseks, millest ette juba on teada, et sellele ei järgne erialasel tööl töötamist.

jah
7 aastat tagasi

eks neid nö pehmeid erialasid õpetatakse meil mitmes kohas ja palju.Ja mis nende kasutegur on ,kuidas nad hiljem riigile raha sisse toovad.Õigem oleks panustada kõrgematesse tehnoloogiatesse,panustada sinna palju raha,koolitada spetsialiste,kes siin Eestis midagi loovad,mis müüb maailmas,et seda ainulaadset toodet(või tooteid) saaks hiljem meil toota ja maailmas müüa.Selline investeering on kallis,kuid ühel hetkel saaks sealt ehk midagi tagasi ja ilmselt mitte vähe.

Hardi
7 aastat tagasi

Pooldan täielikult Madise seisukohta

Madis
7 aastat tagasi

Tahaks väga teada, kes nimeliselt sellise ajuvaba otsuse tegi. LE äkki saab uurida? Täiesti mõttetu kool ja veel mõttetum haridus, mis sealt saab.

Mnjah
7 aastat tagasi

Vot see ongi jabur, et kuigi läänemaa töötute arv on suur, lähevad töökohad neile, kes läänemaal ei ela

täpselt
7 aastat tagasi
Reply to  Mnjah

tuleb lihtsalt võtta suvaline kohalik töötu ja peale kahenädalist kiirkursust õppejõuks määrata

kodanik
7 aastat tagasi
Reply to  Mnjah

see oli jah, imelik uudis seal, meil on ju teistpidi probleem, et kõrgharitud inimesed lähevad Haapsalust ära, võiks ju eelkõige hoida neid inimesi, kes Haapsalus juba elavad, on selle koha patrioodid, mitte ei peaks olema sunnitud töö pärast lahkuma. Aga võib olla oli antud juhul väga spetsiifilisi inimesi vaja, kuigi varem lõpetanud tervisejuhtide hulgas on ka väga andekaid ja tarku inimesi- kes ka Haapsalus elavad veel.

kodanik
7 aastat tagasi

Loodetavasti saab suure investeeringu toel uuendatud õppekava lõpetanutest ka erialast tööd, hetkel tervisejuhi lõpudiplomiga on seda raske leida.

Mari
7 aastat tagasi
Reply to  kodanik

See ei oma enam tähtsust, oluline on raha millega saab veidi ülikooli edasi mängida

Eesti+Vabaks
7 aastat tagasi
Reply to  kodanik

Ega siin midagi keerulist olegi. Kasvõi liituda Puulaeva selts Vikaniga ja koolitada puulaevade tervisejuhte. Ḱasvõi 1000. Ühtlasi saaks ligi 700.000 ämma kappi kuldhammaste taha varjule panna.
No ja liikluse poole pealt võiks korraldada laiapõhjalise,silmas pidades lähenevat Eesti Vabariik 100 juubelit, uuringu teemal milline tänavaauk parandada esimesena Eesti Vabariigi 200ndaks juubeliks