Lugedes jaanipäevaeelsest Lääne Elust, et Haapsalu ei tagane Ridalaga läbirääkimistel linna nimest ja Haapsalu volikogu on raudse müürina selle nime taga, jääb mulje, et kompromissist rääkida polegi enam mõtet. Kuidas ometi saab väita, et Haapsalu linn on ühisele omavalitsusele parim nimi?! Võime seda haldusreformiseadust lugeda ja tõlgendada mitut moodi, kuid mõistuse hääl peaks selles loos vahest suurim seadus olema. Kas olete kunagi näinud linna, kus on sügiseti põldudel kombainid ja rannakarjamaadel mägiveised? Ei ole vaja näha vaeva ega üritada maainimesi panna uskuma, et linna nime kandes on elu külades nagu kilplaste täring – igal küljel kuus punkti. Ilmselgelt ei tule ju maale selle nimega linna elukeskkonda.
Mai lõpus oli Haapsalu kultuurikeskuse kohvikus Haapsalu ja Ridala juhtide ning volikoguliikmete arutelu ühinemisteemadel. Kõrvu jäi lause, mis öeldi linnavolinike nimel: „Kes oleme meie, et laseme linna nimel kaduda?” Siit küsimus linnapoolele vastu: „Kes oleme meie, 15 volikogu liiget Ridalas, et laseme maapiirkonna linnaks nimetada?”
Igati sobilik nimi Ridala ja Haapsalu ühinemisel on Haapsalu vald. Linna nimi jääb ju nii või teisiti alles. Lihtsalt Haapsalu vald jaguneb asulaiks, milleks on külad, alevikud ja ka Haapsalu linn. Nõnda peaks olema tagatud linna soov oma nimega jätkata ja maainimestel südamerahu, et nad elavad vallas, mitte linnas.
Nüüd, mil on ühinemise nimel tehtud tööd ja saadud valmis leping, on küll kahju, kui kõik takerdub vaid nime taha, aga praegused märgid viitavad sellele tõepoolest. Et kaks omavalitsust saaksid viisakalt ühineda, tuleb üksteise elupaika austada. Kui nimetame end vallaks, jäävad külad küladeks ja linn linnaks. Lihtsalt me kõik oleme ühes vallas.
Peame siis üksteisest lugu! Nii lihtne see ongi!
Merike Kallas, Ridala vallavolikogu liige
Ära kas-u-utada ja võtta sealt kust võtta annab!
Loomulikult tuleb ära kastada kõike,see ju tugevama õigus!
Täna elab Haapsalu linnas 10 349 ja Ridala vallas 3 343 inimest. (76 % -24 %) , ehk oluliselt suurem enamus on juba täna linnaelanikud.
Praegu, kui seadus lubab jätta Haapsalu linn kui omavalitsusüksus alles, on väga vale jätta see kasutamata. Eriti , kui üle 85 % uue ,ühinemisel tekkiva omavalitsuse elanikest elab Haapsalu linnastus ( Haapsalu,Uuemõisa, Paralepa,Valgevälja..)
Tubli Merike,et sõna võtsid.Ega Nebokat ja Peetris pole need,kes alati lehes Ridala nimel sõna peavad võtma.Need kaks,kes kogu selle jama on kokku keeranud võiks Haapsalu linna kolida,siis oleks rahu majas.Lisaks veel ühe fakti,kel huvi vaadake rahandusministeeriumi kodulehelt omavalitsuse hetke seisu . SIISsaate aru kellel seda ühinemist vaja. Haapsalu laenud ja tuleviku tegemised suure küsimärgi all!!!!!!!!!!!!
Ühinemist on vaja täna Ridalal rohkem kui Haapsalul, sest alla 5000 elanikuga vallad ühendatakse sunniviisiliselt ning ilma ühinemistoetuseta. Haapsalu linnale elulist vajadust Ridalaga ühineda ei ole, aga kuna suur osa Ridalast on seotud tõmbekeskuse Haapsaluga,siis on loogiline, et me võiksime koos jätkata. Haapsalu laenud ja tegemise ei ole mingil määral küsimärgi all. Haapsalu on laenude abil ehitanud tõmbekeskusele vajalikud asjad, mida tarbivad ka lähivaldade elanikud. Haapsalul ei ole probleeme laenude teenindamisega ning meil on ka võimet vajadusel laenu juurde võtta. Kui Ridala võtab mõisa remondiks ja Panga spordihoone ehituseks oma laenulimiidi täielikult välja, siis Ridala arendamisel on küsimärke. Eriti kui… Loe rohkem »
kas tõesti Suklese tobe jonn Haapsalu linna nime laiendamises kogu Ridala valla territooriumile on nii võimas, et tuhanded inimesed jäävad sellega nõusse. Inimesed, auuu, ärgake ometi
see volinik istungitel sõna ei võta, vaid ajalehe kaudu
Eestis on suurlinna kvartali jagu inimesi, kus see hiidlinn siin veel on!
Pole midagi uut siin päikese all! Veel XIX sajandi viimasel veerandil lõppes linnanäoline Haapsalu Vaba ja Mihkli tänava piiril ehk sisuliselt piiskopilinnuse vallikraaviga. Karja tänavalt (ehk alates Rootsiturust) aeti linna lehmi Koplisse karjamaale. Posti tänavat ääristasid vana surnuaiani kahel pool teed laiuvad mõisapõllud (Uuemõisa, Valgevälja mõisnikelt). Konnaküla (Metsa t. kant) ja Vääsna (Kalda ja Mulla t. vahel) olid ehtsad külad. Holmidel, Õhtu kaldal ja (tänase) Niine t.-Tallinna mnt ristmikul seisid tuuleveskid nagu maakohas muiste. Linna mets Valgeväljal kvalifitseerub tänini majandusmetsaks. St. MITTE KUNAGI oma 700 aastase ajaloo vältel pole Haapsalu linn võrdunud üksnes tiheasustusega, ehkki tavainimese jaoks algas ‘linn’ muidugi… Loe rohkem »
Lääneranna vald,Lääne -Nigula vald ja Lääne(maa) vald.
Lihula vald , Taebla vald ja Haapsalu vald.
Väga mõistlik arvamus, tasakaalukas. See, et Kiideva peaks tulevikus olema Haapsalu linnas on ju – andke andeks- aga igale mõtlevale inimesele jabur konstruktsioon. kas tõepoolest raha ja võimu nimel ollakse nõus normaalsusest loobuma?
See on tõesti jaburuse tipp, kui tädi Maali üksikus metsatalus peab ütlema, et tema aadressiks on nüüd Haapsalu linn. Kuidas haapsallased lubavad oma linna nime nii lörtsida. Mingid kriteeriumid peaks ju linnaks nimetataval asumil siiski olema? Linnas peaks minumeelest olema tänavad, millel on nimed, majad, millel on numbrid- aga talud? Jabur, väga jabur.