Tööinspektsioon: tööõnnetuste arv on kasvanud

Tulevase Haapsalu kunstikooli katusepanek. Foto: Urmas Lauri

Käesoleva aasta esimesel poolaastal registreeriti Eestis 2422 tööõnnetust. Üle 470 tööõnnetuse lõppes raske kehavigastusega ning 11 töötajat kaotas oma elu. Enim tööõnnetusi toimus metallitööstuses ja kaubandussektoris.

Sel poolaastal on Eestis toimunud 2802 õnnetusjuhtumit tööl, millest 2422 on kvalifitseerunud tööõnnetuseks ning ülejäänud õnnetused on kas uurimisel või ei olnud tegemist tööõnnetustega. Seega kui arvestada käesoleva aasta juhtumitele juurde ka täpsustamisel olevate juhtumite arv, siis tööõnnetuste arv on ca 100 võrra kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Tööõnnetustest üle 470 lõppes raske ning enam kui 1900 kerge kehavigastusega. Surmaga lõppenud õnnetuste kohta tööl laekus 20 teadet, 11 klassifitseerus tööõnnetuseks, kahe asjaolud on veel täpsustamisel ning seitse ei osutunud tööõnnetuseks. Kõigi seitsme juhtumi puhul, mis ei klassifitseerunud tööõnnetusteks oli tegemist töötaja terviserikkega töö ajal. Eelmisel aastal samal perioodil toimus 10 surmaga lõppenud tööõnnetust ning lisaks 11 õnnetusjuhtumit, mis ei klassifitseerunud tööõnnetuseks.

Tegevusaladest, kus enim tööõnnetusi juhtub, on esikohal metallitööstuses ja kaubandussektoris. Mõnevõrra on tööõnnetuste arv kasvanud transpordisektoris ning avaliku halduse tegevusalas.

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul saame eelpool väljatoodud numbreid vaadates nentida, et vähenenud on tööõnnetuste varjamine, kuid samas on suurenenud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mis näitab, et töökeskkonna ohutus ei ole jätkuvalt ettevõtetes prioriteet. „Tööl tervisekahjustuse saamine või elu kaotamine ei ole pelk statistika. Iga numbri taga peitub inimene, oma pere ja lähedastega, keda see sündmus vähem või rohkem mõjutab. Seetõttu peame tegema kõik võimaliku, et need statistilised näitajad hakkaksid langema ja juba lähitulevikus oleks oluliselt vähem perekondi kes tööõnnetuste tõttu on pidanud kannatama.“ ütles ta.

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööinspektsioon tuletab meelde, et töökeskkonna riskide analüüs ja õige töökorraldus aitavad tööõnnetusi vähendada ja vältida. Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida nõu töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile ti@ti.ee. Konsultanditeenus on tasuta.