Läänemaal peetakse neli pärimuslikku jaanituld

Foto: Peeter Langovits, Postimees, Scanpix

Läänemaal süüdatakse sel aastal neli jaanituld, mille ümber toimub pidu veidi teisiti – vanade eestlaste kommete, uskumuste, talituste ja laulude-tantsude saatel, korraldajaiks kohalikud kogukonnad.

Keda on traditsiooniline grill ja trall ära tüüdanud, võib minna jaanitulele hoopis Kuijõele Lääne-Nigula vallas, Saleverre Hanila vallas, Hullosse Vormsi saarel või Üdrumale Kullamaa vallas. Nimelt ühinesid nende nelja paiga kogukondade esindajad ettevõtmisega, mis kannab nime „Pärimuspidu Baltica”.

Esivanemate kombel

„Pärimuspidu Baltica on kolme Balti riigi ühine folklooripidu, mis sai alguse juba 1987. Igal aastal kohtutakse ühes kolmest Balti riigist. Eestis toimub sel suvel pidu juba kümnendat korda,” selgitab Krista Sildoja, igapäevases elus Mooste rahvamuusikakooli direktor, rahvamuusik ja rahvamuusikaõpetaja. Samuti on ta Eesti folkloorinõukogu juhatuse liige ja valiti sel korral Baltica pärimuspeo sisujuhiks.

Folklooripeo eesmärk on suunata inimeste pilgud peamistele esivanematelt päritud kommetele-asjadele ning sel aastal on keskmes ununema kippuvad jaanitraditsioonid ja pidutsemise kunst laiemalt.

„Jaanipüha on olnud üks suuremaid ja olulisimaid pühi meie rahvakalendris, millest mäletavad tänapäeva inimesed peamiselt vaid seda, et tuleb teha tuli ja kokku tulla. Aga miks kokku tullakse ja mida pühitsetakse? Oleme hakanud neid teadmisi tasapisi kaotama,” nendib Krista Sildoja.

Baltica pärimuspidu innustabki neid teadmisi ja oskusi alal hoidma ja väärtustama. Krista Sildoja selgitab, et Baltica peod kutsuvad inimesi kokku tulema ja need on osaluspeod selle sõna kõige otsesemas tähenduses. „Jaanipidu ise on ju tegelikult pika ettevalmistusperioodi kulminatsiooniks. Siin ei ole põhjust kõrvalt vaadata, vaid tuleb ise osa võtta ja panustada. Siis saame võrratu kogemuse jagu rikkamaks!”

Krista Sildoja räägib, et Baltica on ühendanud paljud pühendunud rahvakultuuriharrastajad üle terve Eesti ja on ühtlasi tugeva haridusliku iseloomuga ettevõtmine. Pärimuspeo tuules on moodustatud rahvalaulupunte, pilliansambleid ja tantsurühmi.

„Tundsime korraldajatena: aeg on küps, et jõuda oma suurpeoga külade ja kodude õuele ehk viia laulud-lood-tantsud nende algsesse sünnikohta tagasi. Ikka selleks, et inimestel oleks neist lauludest ja tantsudest igapäevaelus kasu!”

Tagasiside kogukondadelt on olnud ülimalt sõbralik ja ühendanud sel puhul mitu suuremat seltskonda ühist peoasja ajama.

„Tõesti, hea meel on, et pärimuslikke väärtusi hindavaid inimesi on meil Eestis nii palju!” *Eesti Draamateatri administraatorilt Kristinilt Viljandimaalt, kes on folkloorinõukogus „Pärimuspeo Baltica” avalike suhete ja teabe juht, saavad ohtralt kiidusõnu ka läänlased. Kui Eesti folkloorinõukogu saatis kõigile oma liikmetele, koostööpartneritele, külaseltsidele ja kultuuritöötajatele üleskutse korraldada pärimuslikke jaaniõhtuid ja Baltica pidudega liituda, andsid huvilised endast kiiresti märku.

Oma pidu

„Läänemaalt võttis ühe peo Kuijõe külas eest vedada rahvamuusik ja meie tubli folkloorikuraator Kail Visla. Aktiivne ja tegus folkloorinõukogu liige Hanila laulu- ja mänguselts otsustas oma peo teha Salevere Salumäel. Samuti ühines meiega folkloorinõukogu vana hea tuttav Vaike Nõu, kes veab koos kohaliku kogukonnaga tublilt eest Üdruma küla tegevust ning liitus ka teistel Baltica päevadel osalev Vormsi rahvatantsurühm, kelle eestvedaja on Eidi Leht,” tutvustab Kristin Läänemaa esindatust folklooripeol.

Oma kohalikku pidu said kõik oma käe järgi ise sättida vastavalt paikkonna tavadele-tahtmistele ja inimestele, aga korraldajatelt saadi ka mõned soovitused-nõuanded kaasa.

Pärimuspeo eestvedajad folkloorinõukogust palusid läbi mõelda oma kandi pärimuslikud tegevused ja jagasid ka ise ideid. Kõiki kutsuti välja uurima mõni kohalik jaanilaul ja uskumus, teha üheskoos ettevalmistusi ja kaunistada koos peoplats. Kui võimalik, kanda peol rahvarõivaid, kaasata oma kandi pillimehed ning anda oma jaanipeole pühalikum ja sügavam sisu.

„Oleme väga tänulikud, et jaaniõhtuid tehakse Kuijõel, Salevere Salumäel, Üdrumal ja Vormsis. Au ja kiitus eestvedajatele!” ütles Kristin. *Peokavad on koos ja ettevalmistused täies hoos. Väga tore, kui ka kaugemalt kandist mõned neist neljast Läänemaa pärimusjaanitulele minejast austaksid kohalikke tavasid, rahvast ja tegemisi ning veedaksid seekordse jaaniöö oma esivanemate kommete kohaselt. Ärge siis külla päris tühja käega minge!

Kuijõe küla jaanipidu

Kuijõe külaplatsil Läänemaal 23. juunil kell 19

● Mõnus olemine koos lõkke, laulu, tantsu, maitsvate roogade, põnevate ettevõtmiste ja pillimänguga


● Jaaniõhtu lähiümbruse inimestele 


● Osalevad eri põlvkonnad, panustatakse toidu ja ühistegevusega


● Külaselts teeb jaanitule aseme, jaanituli süüdatakse ühiselt lauluga

● Meeleolu loovad kohalikud pillimehed, kohalik folkloorirühm. Laulvad Lagled ja 
Haapsalu muusikakooli pärimusmuusika õpilased


● Jaanitule ääres ühislaulmine; tantsimine pillimeeste saatel; paikkonna päri
muslike jaanilaulude laulmine; laulumängude mängimine; jutuvestmine; jõu- ja 
osavusmängud täiskasvanuile; jõu- ja osavusmängud lastele 


● Pärimuslikud tegevused: kiikumine kiigelaulude saatel; lillepärgade punumine 
(7 või 9 liiki taimedest); sõnajalaõite ja jaaniusside otsimine 


● Peol saavad lõkke ümber kokku kohaliku kogukonna liikmed, huvilised koha
likest rahvatantsurühmadest, Haapsalu muusikakooli pärimusmuusika osakonna õpilased nii Risti osakonnast kui ka Haapsalust, folkloorirühm Laulvad Lagled ning muusikud Kail ja Enrik Visla ja ehk veel mõned sõbrad tantsijad või muusikud kaugemaltki. Plaan on tuua ühisele peolauale pidusööke ja kõik koos tantsida, laulda (peolistele valmistatakse ka laululehed), mängida ringmänge ning tutvustada jaanikombestikku. Samuti saavad lõkke ümber esitada oma esimesi pillilugusid noored muusikud, kes alustasid pärimusmuusika õpinguid Ristil Enrik Visla juhendusel alles sel sügisel


●  Korraldaja: Kail Visla koostöös Kuijõe külaseltsiga

Vormsi valla jaaniõhtu

Hullo kiigeplats Hullo külas Vormsi saarel 23. juunil kell 20


● Avatud kõigile huvilistele 


● Eri põlvkonnad ja pered


● Jaanitule aseme tegemine on tellitud kelleltki teiselt, peoplatsi ei korrastata ega 
kaunistata eriliselt. Jaanitule süütab Jaani-nimeline mees


● Meeleolu loovad tellitud ansambel ja Vormsi rahvatantsijad 


● Jaanitule ääres: tantsimine pillimeeste saatel; jõu- ja osavusmängud täiskasvanuile; 
jõu- ja osavusmängud lastele; ühiselt seltskonnatantsude õpetamine ja tantsimine


● Jaaniõhtu tegevused: lipu heiskamine; võidutule toomine ja võidupüha pühitsemine


● Mõnus Vormsi saare jaaniõhtu koos ansambli ja ühistantsimisega, esineb rahvatantsurühm Vormsi, pakutakse kõigile kaasalöömise ja vanade tantsude tantsimise 
võimalust, ei puudu ka murumängud suurtele ja väikestele

●  Korraldaja: MTÜ Vormsi kultuuriühing 


Üdrumale ühtekokku

Üdruma küla seltsimaja õu Kullamaa vallas 22. juunil kell 20. Lastele mängud alates kella 18


● Avatud kõigile huvilistele


● Osalevad eri põlvkonnad toidulauale ja tegevusse panustamisega

● Kanname linaseid või rahvalikke riideid


● Ühiselt kogutakse ja tuuakse tulematerjal ning kaunistatakse külaplats. Jaanituli süüdatakse ühise lauluga


● Meeleolu loovad pillimees, kohalik näiteklubi, vanade seltskonnatantsude rühm „Rõõmurullid”


● Jaanitule ääres ühislaulmine; tantsimine pillimeeste saatel; laulumängude mängimine; jõu- ja osavusmängud täiskasvanuile; jõu- ja osavusmängud lastele


● Pärimuslikud tegevused: jaanivihtade ühine tegemine; lillepärgade punumine (7 või 9 liiki taimedest); sõnajalaõite ja jaaniusside otsimine; jaanitulle ohverdamine.

● Jaaniõhtu tunnussõna on „üheskoos”. Üheskoos kaunistame platsi, üheskoos seame tuleaseme. Tuletame meelde kogukonna tähtsust koostegemise kaudu. Igaüks on tähtis ja koos oleme tugevad. Mis on jaanipäev ja milleks jaanituli? Tuletame meelde selle peo tavasid ja rituaale, vihategu ja pärgade punumist, traditsioonilisi toite ja jooke. Mänge ja tantse. Jaaniöö müstilisust ja uskumusi, nõidumist ja ennustamist

● Korraldaja: Üdruma küla selts


Salevere Salumäe jaaniõhtu

Salevere külas Hanila vallas 24. juunil kell 18

● Tule osa saama rahvalikust jaanikust maagilisel Salevere Salumäel koos Hanila laulu- ja mänguseltsiga!

● Avatud kõigile huvilistele


● Eri põlvkonnad


● Osaluspanus tegevusega ja toidulauale


● Kanname rahvarõivaid ja linaseid või rahvalikke riideid


● Ühine tulematerjali toomine, korrastamine ja kaunistamine on jaotatud inimeste vahel. Jaani-nimeline mees süütab jaanitule


● Meeleolu loob Hanila laulu- ja mänguseltsi folkloorikava ning tantsuansambel


● Jaanitule ääres ühislaulmine; tantsimine pillimeeste saatel; laulumängude mängimine; jõu- ja osavusmängud täiskasvanuile; jõu- ja osavusmängud lastele


● Pärimuslik tegevus: lillepärgade punumine (7 või 9 liiki taimedest); sõnajalaõite ja jaaniusside otsimine; jaanikaste kogumine ja sellega enese kastmine; ümber tule 3 korda käimine


● Salevere Salumägi on muistne linnamägi, maagilise väega. Seal on ka Silmaallikas, mis on vanadel aegadel ohvripaigaks olnud. Kohalik rahvas on Salevere Salumäest kogu aeg väga lugu pidanud ja seal on aastakümneid jaanitulesid peetud

● Jaaniõhtu Salevere Salumäel on rahvalikus stiilis mõnus koosolemine nii oma rahvale kui ka külalistele. On laulu, tantsu ja pillimängu, rahvalikke laulumänge ja jõukatsumisi väikestele ja suurtele. Austame kohalikke Jaane, kes süütavad ka jaanitule. Punume pärgi, otsime jaaniusse, naudime kaunist Salumäe loodust ja tunneme rõõmu koos olemisest

● Jaaniõhtule tulles võta kaasa suupoolist ühisele lauale ja tore, kui see oleks midagi isevalmistatut. Omalt poolt pakume traditsioonilist koduõlut ja suitsuräime. Meie pärimuslikule jaaniõhtule on oodatud kõik lähedalt ja kaugemalt tulnud toredad inimesed

● Korraldaja: Hanila laulu- ja mänguselts

Baltica folklooripidu

Baltica folklooripeo mõte käivitus 1985. aastal, mil toimus Eestis rahvusvahelise folkloorifestivalide ja rahvakunsti organisatsiooni CIOFF maailmakongress Tallinnas ja külalised vaimustusid siinsest pärimuskultuurist ning soovitasid hakata festivali korraldama. Esimene festival leidis aset 1987. aastal Leedus ja Eestisse jõudis kord pärimuspidu korraldada 1989.

Eesti folkloorinõukogu on sel korral pööranud oma pilgu rohkem maale ja looduse rüppe, kogukondade ja ühistegevuste kesksemaks. Varasemate linna- ja maapäevade asemel toimuvad suured peopäevad Moostes ja Vanamõisas ning kohalikud peod külaplatsidel.

Tänu aktiivsetele külavanematele, kultuuritöötajatele ja folkloorirühmadele jõuab pärimuspidu taludesse, küladesse, õuedele, mägedele ja parkidesse. Kõik Eesti maakonnad on esindatud – kokku 36 eriilmelist jaanipidu.