Neljapäeval kooskõlastas Lääne-Nigula volikogu Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramise teemaplaneeringu.
„See planeering ei ole kindlasti mitte valmis ja kaasamise koha pealt on kõige olulisem etapp veel tulemas,” ütles teemaplaneeringu eestvedaja Liis Moor. Kui hästi läheb, jõutakse suve lõpu poole planeeringu avaliku väljapanekuni ja seejärel korraldatakse avalik arutelu. Liis Moor kinnitas, et avalik väljapanek kestab vähemalt kuu aega ning arutelust antakse kõigile trassikoridori jäävaile maaomanikele tähitud kirjaga teada.
Palivere kandi rahvas on vastu
Volikogu istungi eel tutvustas volikogu esimees Andres Kampmann Allikmaa ja Luigu küla elanike 72 allkirjaga ühisavaldust. Palivere kandi rahvas on vastu raudtee õgvendamisele Luigu ja Allikmaa külas, samuti sellele, et raudtee projektkiiruseks on 160 km tunnis. Selle kiirusega läbi Palivere kihutav rong pole turvaline. „Selline kiirus on vajalik ainult ekspressidele, mis Paliveres ei peatu,” kirjutasid protestijad.
Avaldajate sõnul pole planeeringu koostamisel keskkonnamõjusid küllaldaselt uuritud. Allikmaal võib õgvenduse tõttu olla ohustatud veevarustus ning tunduvalt muutuks ka küla miljöö.
Teemaplaneeringu eestvedajal Liis Mooril ja maavanem Neeme Suurel kulus paar tundi, et raudtee ehitamise vajalikkus volikogu liikmeile selgeks teha.
Maavanem Neeme Suure sõnul ei ole raudtee ehitamise otsust veel langetatud, aga ühistranspordi arengukavasse 2014–2020 on sisse saadud lause, et raudtee laiendamist kaalutakse.
Neeme Suur, kes on raudtee taastamist juba 14 aastat vedanud, selgitas, et projektkiirus 160 km tunnis võeti aluseks, sest seda soovitasid nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka tehnilise järelevalve amet. Kui kiirus oleks väiksem, pole lootust, et raudtee taastamine üldse ette võetaks.
Suur kiirus annab lootust
Et raudtee oleks tasuv, peab olema reisijaid. „Seega peab raudtee olema mugavam ja kiirem kui maantee,” selgitas Suur. Riisipere ja Haapsalu vahet sõidaks maavanema sõnul 767 000 kuni 1,426 miljonit inimest aastas sellest olenevalt, kas korraldatakse või ei korraldata, et inimesed saaksid bussiga sõita rongijaama või sealt ära.
„See lootus ei ole ilmaasjata, see on realistlik,” kinnitas Suur. „Oluline oleks, et kiirused oleksid nii suured kui võimalik.”
„See selgub projekteerimisel, kui suureks kiirus [Allikmaa lõigul] läheb,” selgitas Suur.
Liis Moor ütles, et Allikmaa võimaliku õgvendusega on tutvunud nii keskkonnamõju hindajad kui ka keskkonnaameti veespetsialist. „Tegemist on piirkonnaga, kus on põhjavesi lähedal, seda konkreetset kohta ei saa pidada allikaks. Veerežiim ei muutu,” ütles Moor.
Planeerijad on ühe Palivere kandi inimeste tehtud ettepanekuga nõus. „Üks punkt, millega oleme nõus, et kui tahetakse kasutada praeguse raudteetammi materjali, tuleb enne kontrollida, kas pinnas vastab keskkonnanõuetele. Kui on reostus, siis pinnast kasutada ei tohi,” kinnitas Moor.
Teine oluline lisandus planeeringus on nõue projekteerida Palivere peatuskoha ja Kuliste aasa vahele uus, raudteega kõrvuti kulgev kergliiklustee.
Rikub miljöö ja lõhub alevi
Allikmaa elanike sõnul rikub lähemale nihkuv raudtee nende küla miljöö. „Ei riku ka võimaliku suurima õgvenduse korral,” ütles Liis Moor. „Hoonete ja raudtee vahele jääb ka suurima õgvenduse korral enamikule lõigust kõrghaljastus. Müratase ja vibratsioon on normi piires.“
Palivere kandi rahvast need väited maha ei rahustanud. „Piirang [Paliveres] võiks olla teistega võrreldav, nagu Haapsalus on 80 ja Ristil 100 km tunnis,” ütles volikogu liige Risto Roomet. Tema oli ka ainus, kes hääletas teemaplaneeringu kooskõlastamise vastu.
Volikogu arendus- ja majanduskomisjoni esimees Renek Loorens ütles, et Allikmaa kõvera õgvenduse lisaväärtus ajas on 30 sekundit. „Meie hinnangul ei kaalu see üles majanduslikku ja avalikku huvi. See oli põhjus, miks ma [planeeringut komisjonis] ei toetanud.”
„Pidevalt kuuleme, et turvalahendused tuleb viia maksimumi, ei räägita aga sellest, et tarastamine ja piiramine tõmbab alevile joone vahele,” ütles istungil külalisena viibinud Palivere aleviseltsi juhatuse liige Andrus Eilpuu. „Praegu on kahe Palivere poole sotsiaalne läbikäimine paranenud. Kui vanasti rong käis, siis olidki kaks Paliveret erinevad.”
Palivere elanikud ei pea rongi mõttekaks, sest 160 km tunnikiirusega alevist läbi tuiskav rong seal ei peatu.
„Liiklusgraafik on KSH raames võetud hüpoteetiline, et mõõta maksimaalset negatiivset mõju,” selgitas planeeringu koostaja. „Oleme maksimeerinud öiseid ronge, pannud maksimaalselt ekspresse.”
Ülle Erman uuris, kas projekteerimistingimuste väljastamisel saab vald öelda, et mingil konkreetsel lõigul eelistatakse seda trassi ja seda lahendust.
„Argumendid peavad olema põhjendatud,” vastas Neeme Suur. „Mulle ei meeldi, see pole argument. Lähtuda tuleb seadustest, ei saa öelda, et ärge õgvendust tehke.”
Lääne-Nigula volikogu kooskõlastas raudtee trassikoridori teemaplaneeringu. Selle vastu oli üks volikogu liige.
„Ma loodan, et Palivere leiab raudteest ka kasu, mitte ainult kahju,” lausus Suur.
Vt ka: "Galerii: raudteearutelu Paliveres keskendus õgvendustele ja ülekäikudele"
[…] ka: "Lääne-Nigula volikogu jäi raudteeplaneeringuga nõusse", "Galerii: raudteearutelu Paliveres keskendus õgvendustele ja […]
[…] ka: "Lääne-Nigula volikogu jäi raudteeplaneeringuga nõusse", "Galerii: raudteearutelu Paliveres keskendus õgvendustele ja […]
Hämmastav, et volikogu, kes peaks olema ju oma rahva esindus, sõidab samuti oma inimestest lihtsalt üle!!! Mitmete elanike allkirjastatud pöördumine neile ei loe mitte midagi? Volikogu liikmed, palun tuletage endale meelde, keda te esindate?!?! Paliveres on juba üks näide kuivaks jäänud allikast Pikajala mäe all. Kas siis nüüd on järgmised Allikmaa küla inimeste kaevud? Sada aastat tagasi raudteed ehitades olid inimesed nii targad, et oskasid ohte näha, meie siin ja praegu oleme nii “targad”, et sõidame kõigest lihtsalt üle mingi ulmelise uitmõtte pärast. Liis Mooril soovitan üle lugeda allika definitsioon ja endale selgeks teha, mis on allikas. Mis siis on… Loe rohkem »
Peame ootama,kuni tarkadel meestel aru pähe tuleb,kuid plaanist loobumine praegu pole väljapääs.
Laudtee ehitajatele…
tänapäeval on küllalt head arstirohud juba saadaval…ja kui see enam ei aita siis seotakse voodi külge kinni,et endale ja teistele ohtu ei kujutaks…
Minu arvates on see projekt läänemaa raudtee lollisti planeeritud,sest mis kasu on läänenugula vallal sellest raudteest,kui ükski rong seal ei peatu.Niisugust ekspressrongi, mis isegi Paliveres ei peatu, ei ole üldse vaja. See 160 ei ole seda väärt et sellepärast ohverdada allikas ja kellegi kodu. Kui vanasti seda raudteed tehes tehti Allikmaale käänak,siis ei tehtud seda niisama.Siis tehti see sellepärast,et raudtee läheks allikast mööda.MAKSIMAALSELT 120 KILOMEETRIT TUNNIS ON PIISAV, ET RONG OLEKS PALJU KIIREM KUI BUSS JA SEDA KIIRUST SAAB SAAVUTADA NII PRAEGUSTE PORGANDITEGA KUI VANADE LÄTI RONGIDEGA.OLEN PÕHIMÕTTELISELT HAAPSALU RAUDTEE TAASTAMISE POOLT, AGA MITTE KIIRRAUDTEE POOLT JA KIIRUST ÜLE 12O… Loe rohkem »
Järjest enam tundub mulle, et hea projekt (Läänemaa raudtee) on kaaperdatud. Mis kasu on Läänemaa rahval raudteest, kus vihisevad kiirrongid kohalikke vajadusi ignoreerivad? Raudteid ei ehitata ministrite meeleheaks ning ka ettevõtja võimalik kasum on kolmandajärguline, kui kaduma läheb raudtee algne mõte – Läänemaa inimeste liikumisvõimaluste parandamine. Nüüd on neil ainult takistusi ja tüli raudteede ehitamisest, kahju loodusele pealekauba. Kas on tõesti suur vahe, kui mingid pealinna saksad kulutavad rongis 35 või 55 minutit? Kas selle nimel peab ohverdama ühegi allika? Olin enne Haapsalu raudtee mõttest väga vaimustatud, aga nüüd näib sest saavat Läänemaa narrimise projekt. Kahjuks haaravad varem või hiljjem… Loe rohkem »
Täitsa tuimalt sõidetakse külarahvast üle.
Suured plaanid tavainimesest ei hooli.
***Maavanem Neeme Suure sõnul ei ole raudtee ehitamise otsust veel langetatud, aga ühistranspordi arengukavasse 2014–2020 on sisse saadud lause, et raudtee laiendamist kaalutakse.***
2015 aasta Euroopa Liidu päeval küalastasime Riigikogu ja hr Neeme Suur oli meie patroon-võõrustaja. Ta ütles juba siis oma kabinetis, et Haapsalu raudteed ei tule järgmise 10 aasta jooksul kindlasti.
Pagana kaua siis ikka kaalutakse… ei muud. Kaalud on pidevalt rikkis, kallutatud kaaluta ei-olekus.
Aastani 2020 ehitamist kaalutakse.Kui millalgi 20…(?) tegemiseks läheb,võidakse veel parandada projekti.Ega vastukarva ei sünnigi raudteed,aga me ei saa ka tulevikulastelt võimalust ära võtta,et Lääne-Nigula vms.pani omal ajal tropi ette.