Foto: Arno Mikkor
„Ikka mõtlen neile, kes siit viidi…
Taeva poole karjub nende äng.
Nagu oleksime kõik ses süüdi,
et neil puudub – meil o n söök ja säng!“
Riigipea Toomas Hendrik Ilves tsiteeris Marie Underi luuletust „Jõulutervitus 1941“ täna Kadriorus, kus presidendi kantselei roosiaeda kogunesid 1941. ja 1949. aastal küüditamislainesse rebitud inimesed ja nende lähedased.
„Loed neid raskeid luuleridu kurjusest ja südamel hakkab valus, hing vajub ängis tühjaks,“ ütles president Ilves.
Ta meenutas ka, kuidas üks Nõukogude võimuga kaasa läinud kultuuritegelane küsis juuniküüditamise järel naeratades Marie Underilt Vabaduse väljakul „kust meie võime teada, mis nad teinud on“ ehk siis, milles küüditatud süüdi on.
„Ülim küünilisus, millele totalitaarsed režiimid alati loodavadki ja mida nad soosivad: võimalikult paljusid kurjusega kaasa tõmmata ja kurjusega leppima panna ning seeläbi murda,“ tõdes riigipea.
Tema sõnul näeme seda praegugi, kui omaaegse kurjuse režiimi õigusjärglased pole valmis tunnistama kunagist ülekohut, inimsusevastast kuritegu või isegi õigustavad seda.
President Ilves kasutas ka luuletaja Helmut Tarandi ridu „Meil aetakse mulda, / Meid aetakse mulda / Kuid appi ei karju / Sest niikuinii ei tulda.“
Täna aga on kõik teistmoodi, kinnitas riigipea.
„Nüüd me ei ole üksi. Seekord me oleme valmis. Eestile tullakse appi. Siin on NATO liitlaste üksused,“ rõhutas president Ilves.
Ta hoiatas, et need, kes saavad infot ainult Venemaa telekanalitest, räägivad, et meil on sõjahüsteeria ja kummutas selle: „Eestis ei ole sõjahüsteeriat. Kuid me ei lase korduda sellel, mis juhtus. Me oleme kaitstud.“
President Ilves pöördus küüditatute poole sõnadega: „Olen tänulik teile, et tulite Siberist tagasi ja näitasite oma selgroogu. Me jääme püsima. Eesti rahvas jääb püsima.“