0

Kreegi päevad Haapsalus: kolm koori ja sada lauljat

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Silja Uhs Foto: Vahur LõhmusNoor dirigent Silja Uhs saab tänavu muusikaakadeemiast magistrikraadi. Foto: Vahur Lõhmus

Kreegi päevade kontserdil „Lauliku lapsepõli” esinevad laululapsed algklassist ülikoolini.

Kreegi päevade teisel kontserdil 12. juunil esitavad Eesti televisiooni ning muusika- ja teatriakadeemia esinduskoorid Haapsalu toomkirikus Eesti heliloojate kooriloomingut. Kava „Lauliku lapsepõli“ on läbilõige enam kui sajandi jooksul peamiselt rahvaluuletekstidele loodud eesti koorimuusikast.

Nii nagu Kreegi päevade esimese kontserdi, on festivali korraldaja ja kunstiline juht Tõnu Kaljuste usaldanud ka teise kontserdi noore dirigendi kätte. Silja Uhs on lõpetanud muusikaakadeemia muusikapedagoogina, tänavu lõpetab ta dirigendina magistratuuri. Professor Tõnu Kaljuste on dirigeerimisosakonna juhataja.

„Tegelen põhilisel lastega Lasteekraani muusikastuudios, kus on lapsi mudilaskoorist keskkoolini,” tutvustas Silja Uhs ennast. See on õpingute kõrval tema põhitööks. Ta juhatab veel Kadrina segakoori, laulab ise segakooris „Huik!” ja on 26aastane.

Lõpueksam äratas Kaljuste tähelepanu

Aprillis oli Silja Uhsil magistratuuri lõpueksam, kontsert kavaga „Lauliku lapsepõli”. Pärast kontserti küsis Kaljuste, kas Uhs on nõus oma eksamikava esitama ka Kreegi päevadel.

Kava „Lauliku lapsepõlv” on inspireeritud regilaulust. Mõte hakkas idanema mullu sügisel, kui Uhs hakkas otsima sobivaid ja omavahel haakuvaid laule. Ta valis sinna oma lemmikheliloojad: Ester Mägi, Veljo Tormis, Miina Härma, Cyrillus Kreek, Tarmo Lepik, Pärt Uusberg, Riho Esko Maimets. Esimestena läksid kavva kaks ühesuguse pealkirjaga laulu: Miina Härma ja Veljo Tormise „Lauliku lapsepõli”. Siis jäi sõelale veel kaks Tormist: „Kurb laulik” ja „Helletused”, milles kõlab korra ka motiiv Miina Härma „Lauliku lapsepõlvest”. „Helletuste” solist on Otsa-koolis laulmist õppiv Triin-Elis Süld, tal on selles laulus hästi kõrge soprani soolo.

Kui need lood olid paigas, hakkas Uhs nende ümber otsima uuemaid ja uudisteoseid. Lepiku „Karjase maailma” ei ole kuigi palju esitatud. See on kõlapiltide otsimise lugu, huvitav ja keeruline. Nagu „Helletusedki”, ei ole sel sõnu.

Maimetsalt tellis Uhs kaks uudisteost lastekoorile ja naiskoorile, mõlemad on Ernst Enno tekstile. Kanadas 1988 sündinud Maimets on kolmanda põlve väliseestlane, aga ta on lõpetanud heliloojana Eesti muusika- ja teatriakadeemia, tema õpetajad ja mõjutajad on Helena Tulve ning Rene´ Eespere.

Haapsalus ettekandele tulevaid lugusid tutvustab Maimets nii: „Ernst Enno luuletustest kumab läbi valgus ja igavik. Ta küll justkui räägib maistest fenomenidest, ent kui rahulikult neisse – sageli tagasihoidlikesse tekstidesse – süveneda, selgub korraga, et kõik kujundid ja sümbolistlikud elemendid paljastavad hoopis hingede maailma. Oma alandlikkuse ja vaikse lihtsusega võtab Enno minu silmis pühaku mõõdu.”

Olgu lisatud, et ka Enno on Haapsaluga tihedalt seotud, tema põrm puhkab Haapsalu vanal kalmistul.

„Kõik laulud räägivad laulus kasvamisest,” sõnas Uhs. „Kava märksõnad on lapsepõlv, laulus või lauluga kasvamine, käest kätte andmine. Seda kõike toetab regilaul.”

Kontsert rohkem kui saja lauljaga

Kontsert algab Kreegi palvega „Õhtune laul Jumala Pojale”. „Austan teda, ta kuulub minu lemmikheliloojate hulka,” ütles Uhs. „Ma ei tea, kas ta on moes, aga teda lauldakse palju.”

Toomkiriku kontserdil teeb kaasa kolm koori kokku rohkem kui saja lauljaga. ETV lastekooris laulavad 3.-6 kl lapsed, ETV kontsertkooris on 6.-10. klassi noored. EMTA ehk Eesti muusika- ja teatriakadeemia segakooris laulavad akadeemia dirigeerimisosakonna jt teised tudengid. Lapsi on laval 70-80 ringis, tudengikooris on veel 40-50 lauljat. Kandlemängijana teeb kaasa Liisi Pley, solistid on Triin-Eliis Süld, Kaisa Padur ja Miina Pärn.

Lasteekraani muusikastuudios laulab 400 last, osa alustab muusikuteed juba 2-3aastaselt. Lastekooris hakatakse laulma 1. klassist, stuudiol on mudilas-, laste- ja kontsertkoor. Paljud õpivad veel kas mõnes muusikakoolis või muusikaklassis.

„Laulame Eesti ja maailma koorimuusikat, rahvalauluseadeid ja popmuusikat,” lisas Uhs, kes on tuleval aastal laulupeol mudilaskooride dirigent. „Kontsert ei ole ainult lastele, see on kõigile,” ütles Silja Uhs, lubades ilusaid elamusi andekate laste esituses.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz