Läänlased eelistavad presidendiks Kaljuranda

Graafik: Andrus Rebane

Kuigi Läänemaal on lausa kaks oma presidendikandidaati varnast võtta, eelistavad läänlased Kullamaal sündinud ja kasvanud Jõksile ning Martnas resideerivale Helmele praegust välisministrit.

Välisminister Marina Kaljuranna valiksid Ridala volikogu esimees Olev Peetris (IRL) ja Lääne-Nigula volikogu esimees Andres Kampmann (parteitu). Läänemaal on kümme omavalitsust ja igast läheb valijameeste kogusse üks inimene. Kui Kaljuranna kasuks otsustaksid ka praegu kahe (Kaljurand, Kallas) või kolme (Kaljurand, Jõks, Kallas) vahel kõhklejad, valiks Kaljuranna kuus kümnest.

Kaljuranna kohta ei ütelnud ühtegi paha sõna ei need, kes teda valiksid, ega ka need, kes eelistavad kedagi teist.
„Eestil oleks aeg saada naispresident. Väga asjalik ja meeldiv inimene. Ei kuulu ühtegi erakonda,” ütles Peetris.
Kampmanni sõnul on Kaljurand end välisministrina tõestanud. „Teiseks toetab teda rahvas. Luukeresid tal kapis pole. Toimetab vaikselt. Vähe juttu ja palju tegusid,” ütles Kampmann.

Siim Kallast Kampmann Eestile kohaseks presidendiks ei pea. „Ülejäänuist on kõige mõistlikum Jõks, aga Jõksi viga on, et ta tahab ise kangesti presidendiks saada, mitte et keegi oleks teda esitanud,” ütles Kampmann.

Kaljuranna pooldajate kilda võiks arvata ka Vormsi volikogu esimehe Ivo Sarapuu (parteitu), kes oma eelistust küll ei avaldanud, kuid ütles Kaljuranna kohta: „Sümpaatne!” Ülejäänud kandidaadid kiidusõnu ei pälvinud. „Jõksi ma ei tunne. Õiguskantslerina ta sügavat muljet ei jätnud. Helme on nii ja naa. Meedia teeb teda maha, aga ise ma teda ei tunne,” ütles Sarapuu.

Täiesti kindel oli Sarapuu ühes: kui Ilves uuesti kandideeriks, siis teda Sarapuu ei tahaks: „Eestimaa inimesena tahaks, et oleks ikka Eesti taustaga president, siin elanud ja toimetanud. Sel juhul rahvus ei loe.”

Nõva volikogu esimehe Peeter Kallase (Reformierakond) meelest on tõsiseltvõetavad Kaljurand ja Kallas. „Kuigi Eesti seisukohalt oleks kahju, kui hea välisminister läheks kaotsi,” ütles Kallas.

Kaljuranna, Kallase ja Jõksi vahel kõhkleb Noarootsi volikogu esimees Margus Laidmets (parteitu). „Huvitav mees on ka Eiki Nestor,” ütles Laidmets. Sama kolmikut kaaluks üks võimalikke Haapsalu valijamehi, linnavolikogu liige Helle Saarsoo (Keskerakond). „See on minu isiklik seisukoht, mitte erakondlik, sest mind pole valitud ja ma ei tea, kas valitakse,” märkis Saarsoo. Haapsalu linnvolikogu esimees Andreas Rahuvarm ütles, et tema ei eelista presidendina kedagi.

Jõksi toetavad Lihula ja Kullamaa. „Jõks on kõige presidendilikum, kõige vähem poliitilistest jõududest mõjutatud,” ütles Lihula volikogu esimees Jaak Kastepõld.

Kullamaa volikogu esimehe Einar Pärnpuu (parteitu) arvates ei tule keegi peale Jõksi kõne allagi. „Kullamaal sündinud, Kullamaal kasvanud, Kullamaal koolis käinud, pätti ei ole teinud, erakonda ei kuulu, muid häid omadusi on ka,” loetles Pärnpuu. „Normaalne mees!”

Pärnpuu on Läänemaalt seni ainus kindel valijamees, kes läheb vajadusel presidenti valima. „Meil on kord majas. Volikogu esimees läheb!” ütles Pärnpuu. „Võib-olla saavad riigikogus paika, nii et pole vaja minnagi. Eks meid ole vaja siis, kui erakonnad omavahel riidu lähevad,” ütles Einar Pärnpuu.

Allar Jõksiga võrdne toetus on läänlaste seas Siim Kallasel. Kindlaid toetajaid on Kallasel ülks – Hanila. „Paar luukeret tal on, aga ta oskab esineda, oskab keeli, tal on suur poliitiline tagamaa, ta on karismaatiline,” ütles Hanila volikogu esimees Mardo Leiumaa.

Martna volikogu esimehe Ene Pallase favoriit on aga Indrek Tarand – Pallase sõnul tark ja esinduslik mees, ainult suuvärk on lopsakas. Pallas on siiski kindel, et presidendiks saades suudab Tarand oma kõnepruuki kontrollida.
EKRE juhti, Suure-Lähtrus resideerivat Mart Helmet ei nimetanud võimaliku presidendina keegi, kuigi just Helmele on ennustatud valijameeste kogus suurt edu.

„Helme on minu meelest liiga radikaalne,” nentis Leiumaa. Leiumaa ei poolda ka Jõksi. „Jõks pole selline mees, kes suudaks rahvast liita, koos mõtlema ja tegutsema panna. Helme ehk suudaks, teda võiks valida siis, kui ta oleks vaadetelt mõistlikum,” ütles Leiumaa.

„Minu silmis on Helme täiesti välistatud – tema väljaütlemised ei ole kohased. Ei usu, et valijamehed teda valivad,” ütles Peetris.

Presidendivalimised

Kõigepealt valib presidenti riigikogu. Kandidaadid esitatakse kaks kuni neli päeva enne valimispäeva. Kandidaadi saavad esitada koos vähemalt 21 riigikogu liiget.

Esimene valimispäev. Valimiste esimene voor. Hääletamine. Kui kandidaat saab 68 häält, on president valitud. Kui ei saa, siis valimine jätkub.

Teine valimispäev. Valimiste teine voor. Esitatakse kandidaadid. Ikka on selleks tarvis 21 riigikogu liiget. Hääletatakse. Kui kandidaat saab 68 häält, on president valitud. Kui ei saa, hääletavad riigikogulased kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel.

Kui kumbki kandidaat ei saa 68 häält, ei ole riigikogu suutnud presidenti valida ja asi läheb valijameeste kogusse.
Valijameeste kogusse kuulub 101 riigikogu liiget ja 234 valijameest kohalikest omavalitsustest. Kaks kuni neli päeva enne valimispäeva esitavad valimiskogu liikmed uusi kandidaate. Kandidaadi saavad esitada vähemalt 21 valimiskogu liiget. Hääletatakse. President on valitud, kui ta saab 50 protsenti pluss ühe hääle. Kui nii ei lähe, hääletavad valijamehed uuesti kahe ennist enim hääli saanud kandidaadi vahel. Presidendiks saab see, kes saab 50 protsenti pluss ühe hääle.

Allikas: vabariigi valimiskomisjon