0

Täna selgub koduveinikonkursi võitja

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Parim koduvein selgub taas Haapsalu veinipäevadel. Foto: Sven Arbet / MaalehtParim koduvein selgub taas Haapsalu veinipäevadel. Foto: Sven Arbet / Maaleht

Sel nädalavahetusel toimuvate Itaalia veinipäevade üheks traditsiooniliseks osaks on koduveinikonkurss, mis purustab piire nii osalejate arvu kui ka põnevate maitsetega.

„Väga meeldiv oli see, et tänavu toodi konkursile veine, mis olid natuke kauem seisnud. Ma olen ikka aastaid ja aastaid rääkinud, et ärge tulge kõige nooremate ja uuemate veinidega, laske neil ikka natuke vanemaks saada. Žürii oligi seekord õnnest selili, sest maitsed olid väga head!“ räägib konkursi peakorraldaja Tiina Kuuler.

Näiteks mustsõstra klassis tuli nii palju häid veine, et žürii oli lausa hädas – kuidagi ei saanud finaali lasta neist kõiki, mis tegelikult oleks lõppvõistlust väärt olnud, sest ka teiste toorainete esindajatele peab finaalikohti jaguma. „Õun ja kirss tahavad ju ka võistelda!“

Kuuler lisab selgituseks, et konkursi aastaarv ei tähenda ju sugugi seda, et ka võistlevad veinid peavad samast aastakäigust olema. Väga nooreke eluiga ei tule koduveini maitseomadustele sugugi kasuks. „Minu üks lemmikütlus on, et ühtki veini ei jooda nii noorelt kui teda tehakse,“ märgib ta ja lisab, et väljaarvatud üks kord aastas, mis on novembri kolmas neljapäev, mil üle maailma tähistatakse noore veini, Beaujolais Nouveau'ga uue veiniaasta algust. Siis tulevad ka koduveiniklubilised oma värskete veinidega kokku. Kuna Eestit ei ole ametlikult veinimaaks tunnistatud, pole Beaujolais Nouveau tegemisel siin ka mingeid reegleid ega ka piiranguid – kõike, mis Eestis koduveini algmaterjaliks sobib, võib kasutada.

Kuid päris vanu, 20-25 aastaseid veine, nagu varasematel kordadel, veinikonkursile seekord ei tulnudki. „Vist on kõik rariteedid juba keldritest üles leitud ja konkursile saadetud,“ naerab Kuuler.

Väga palju veini

Seekord saadeti konkursile nii palju veine, et finalistide väljavalimiseks kulus kenake kogus lisaaega ja korraldamist. Koduveinikonkursi finalistid selgitati välja pärast kuus päeva kestnud pingsaid eelvoorusid. Peakorraldaja Tiina Kuuleri aja- ja jõukulu oli sellest veel aga kordades suurem – konkursi korraldamisega seotud tegevused võtsid terve aprillikuu, mõned päevad jäid Kuuleril ikka enda ja oma päristöö jaoks ka.

„Osalejaid oli seekord rekordiliselt suur arv – 204 veini ja seepärast pääses ka finaali rohkem võistlejaid – 25 veini,“ selgitab Kuuler. Erinevaid tegijaid oli 75, mis on samuti üle kümne võrra rohkem kui kunagi varem. Ja seda vaatamata sellele, et mullu oli üsna nigelad suveilmad, mis eeldatavalt tähendab ka viletsat veiniaastat.

Palju veini tehakse reeglina siis, kui on hea saagiaasta ja tavaliselt käib asi siis selles järjekorras, et kõigepealt tehakse oma pere jaoks koogid-moosid-kompotid valmis ja see, mis üle jääb, läheb veiniks. Aga on üha rohkem ja rohkem ka nii, et veinitegu seatakse tähtsuse järjekorras hoopis esimeseks. „Eriti rabarberi puhul. Päris mitu naist on tunnistanud, et varem tohtis mees rabarberipõõsa kallale minna siis, kui esimesed koogid-kisselid ja moosid tehtud. Praegu on juba pigem vastupidi – kõigepealt pannakse vein käima ja kui siis ikka rabarberit üle jääb, saab ühe rabarberikoogi suve jooksul ikka ka,“ selgitab Kuuler, kuidas asjad Eestimaa paljudes peredes käivad.

Rabarber on koduveini tegijate seas väga popp mitmel põhjusel: et saak kiduraks jääks, nagu näiteks kirsi või mõne teise marjaga juhtuda võib, pole karta. Lisaks saab see kohe kevadel valmis ja oma hobi väga-väga armastavad tegijad saavad varakult veinitegemise hooaja avatuks kuulutada.

Lilled ja mullid

Lisaks rabarberile ja teistele traditsioonilistele koduveini toorainetele läkitati veinikonkursile ka huvitavatest ebatavalistest veinimaterjalidest tehtud veini nagu näiteks viirpuu, must leeder ja ühe veini koostises on porgand, suvikõrvits, punapeet ja nuikapsas. Palju on Kuuleri sõnul seekord häid ja huvitavaid lilleveine. Mängus on roosis, nurmenukud, daaliad ja võililled. Varasemast rohkem oli ka pirniveine ja pirnisiidrit.

Kuuler tunnistab, et mõni konkursile saadetud veinidest, mis ka finaali jõudsid, on juba tema südame võitnud. „Selles hetkest alates, kui see vein meile toodi, ootasin suure uudishimuga, millal hakatakse maitsma kollase vaarika veini. Ma ei olnud seda varem saanud ja see oligi nii hea, nagu ma lootsin. Ja veel on üks väga vinge punane õuna-viinamarja vahuvein,“ räägib Kuuler ja lisab kohe, et kuidas nendel veinidel finaalis, võrdluses teiste veinidega läheb, ei tea küll keegi.

Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursi hindamine toimub laupäeval kell 12 Talumehe kõrtsis.

Tiina Kuuler on Veinivilla omanik ja juhataja

 Ta on koduveinindusega tegelenud alates 2005.aastast. 2011 lõpetas Eesti Sommeljeede Erakooli juunior-sommeljee tasemel. Avaldanud koduveini teemalisi artikleid ajakirjades Naised, Naisteleht, Oma Maitse, Maahele lisa Targu Talita. Maalehe kirjastus andis eelmisel aastal välja Tiina Kuuleri kirjutatud Koduveini aabitsa.

Maalehe 25 koduveinikonkursi finaaliveinid 2016 on:

Õunaveinid:

Veinihjyljes, poolkuiv, autor Marius Mets Tallinnast

OKV õun, poolmagus, autor Katrin Ratt Tallinnast

Kangru Kuldne, poolmagus, autor Janner Klaas Harjumaal Raasiku vallast

Sõstrad-tikrid:

MMM mustsõstravein, poolmagus, autor Madis Eelmaa Harjumaalt Valgejõelt

Mustsõstar, magus, autor Riina Ratt Tallinnast

Mustsõstar, poolmagus, autor Raili Hein Pärnumaalt Allikukivilt

Kuldsõstar-sidrunväändik, magus, autor Helena Kudre Põlvamaalt Värskast

Rabarber-lilled-ebatavalised:

Kaks sõpra, rabarberi-maasika vein, autor Tarmo Nurmik Tallinnast

Sügiskuld, kuiv ebaküdooniavein, autor Eve Ventsel Võrumaalt

Kibuvitsavein, magus kibuvitsa-tšillikakao vein, autor Silva Tamsalu Pärnumaalt

Der Rosenkavalier, punase roosi-rabarberi poolkuiv vein, autor Silvi Pähn Tallinnast

Vaarikas-maasikas-metsamarjad:

Vana tark lill, magus jõhvika-mustika vein, autor Kristina Remmel Võrumaalt

Must leeder, poolmagus, autor Riina Ratt Tallinnast

Vaarika Kuld, poolkuiv kollase vaarika vein, autor Vahur Untera Tallinnast

Luuviljalised:

Kirsi-mammu, poolmagus kirsi-maasika vein, autor Tarmo Suss Harjumaalt Sakust

Kirsi kirss, poolmagus kirsi-mustika vein, autor Madis Eelmaa Harjumaalt Valgejõelt

Aroonia-pihlakas: Aroonia, poolmagus, autor Raili Hein Pärnumaalt Allikukivilt

Pihlakas Granatnaja, poolkuiv kultuurpihlaka vein, autor Raili Hein Pärnumaalt Allikukivilt

Dark Sky, poolmagus aroonia-sõstra vein, autor Vaido Liivamägi Harjumaalt Sauelt

Siider-vahuvein:

Äkiline, punane õuna-viinamarja vahuvein, autor Riina Ratt Tallinnast

Valge Klaar, õunasiider, autor Ivar Porn Harjumaalt Pruunakõrvelt

Rabarberi vahuvein, autor Vahur Untera Tallinnast

Viinamari:

JAT Viinamarjavein, autor Jaan Tätte Harjumaalt Viimsist

OKV Viinamari, autor Katrin Ratt Tallinnast

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz