Lääne maavanem ja haldureformi ekspertkomisjoni liige Neeme Suur kirjutab oma blogis http://neemesuur.blogspot.com.ee/, et Haapsalu linn ei kao kuskile. Nimede kasutamine on tekitanud segadust linna ja valla liitumise puhul, kirjutab Suur. Haldusreformi seaduse eelnõu näeb ette, et kui omavalitsuses on linn ja kui nii otsustakse, siis võib kogu omavalitsus edaspidi kanda linna nime. Aga omavalitsus võib kanda ka valla nime.
Oluline on aga aru saada, et omavalitsuse nimi ja asula nimi ei ole üks ja seesama asi. Linn kui asutusüksus ei kao ühelgi juhul kuskile. Linnaõiguseid kui sellised ei ole meil enam ammu olemas, on olemas kohalikud omavalitsused. Linnale ja vallale siinkohal erisust ei tehta. Küsimus on pigem, kas omavalitsuse piirid lõppevad linna piiril ära või ulatuvad kaugemale.
Wikipedias https://et.wikipedia.org/wiki/Linn kirjutatakse: Linna mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.
Mis võimalused siis Haapsalul ja Ridalal on? Kui omavalitsuse nimi on Haapsalu linn, siis ei hakata linna nime enam aadressis kordama ja aadress ongi – Läänemaa, Haapsalu linn, Jalaka tänav jne. Ja Haeskas asuva talu aadress ongi – Läänemaa, Haapsalu linn, Haeska küla, … talu. Või siis Läänemaa, Haapsalu linn, Uuemõisa alevik, Ehitajate tee… Või Läänemaa, Haapsalu linn, Panga küla, maja nr … krt nr …
See võimalus ei olegi väga veider. Niimoodi käsitleb asja suurem osa riikidest, kus on linn tagamaaga ühinenud. Ka teistel linnadel on oma asumid, pigem praegu siiski linnaosad. Ehk siis – linn kui omavalitsusüksus ei pea ära lõppema tiheasustusega ala piiril. Ka linna nime kandva omavalitsuse sisene küla ehk linnast kaugemal asuv, kuid samas omavalitsuses olev väiksem asula või asum on iseenesest arusaadav.
Teise võimaluse puhul, kui omavalitsuse nimi on Ridala vald, eksisteerib Haapsalu edasi kui vallasisene linn, nii nagu on praegu Türi ja Rapla. Keegi ei eita, et Türi linn on olemas. Ehk siis aadress oleks Läänemaa, Ridala vald, Haapsalu linn, Jalaka tn … Ja ka Läänemaa, Ridala vald, Uuemõisa alevik, Ehitajate tee …
Haldusreformi eesmärk on luua olukord, kus omavalitsused ajavad oma asju üheskoos – moodustub ühine omavalitsus, ühine volikogu ja valitsus, volikogu komisjonid, hariduse, hoolekande, transpordi jms ühine korraldamine nii linnas kui ka linna lähedal maal. Asulate nimed sellega ei muutu. Linna jääb linnaks ja Uuemõisa alevik jääb Uuemõisaks. Omavalitsuse nimi on maitse asi. Kas hakkab siis ulatuma linna kui omavalitsuse piir praeguse Ridala valla piirini või on omavalitsuse nimi Ridala vald ja Haapsalu linna piiril on ikka silt – Haapsalu linn.
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
1 kommentaar
Huvitav oleks teada, kas linna sümboolika jääb alles- mõtlen siin linna lippu ja vappi?
Haapsalu linn kaob,kaob koos elanikega ,kes siit põgenevad. Uus Mäesalu ja paari naiivse piigaga toimetavad siia uue elanikkonna,kellel võõras kultuur ja võõras usk ja neile ei ole Haapsalu nime vajagi.
Kui sotsid valitsuse jätkuvad, kaob varsti pool Eestimaad, kui mitte rohkem. Sotsid on ka igati raudtee taastamise vastu, vaid Suur ise pooldab, aga sellest onvähe tolku
Neeme on oma sõna öelnud, järelikult juhtub kõik risti vastupidi. Haapsalu kaob.
Poliitikuid ja nende juttu tuleb osata mõista!
kas näeb kunagi aega, kus kasvõi ukski toiduahelas olev isehakanud pintsaklipslane tootvale tööle läheb?
Enriko, mida sa nüüd rääkisid, aiast või aiaaugust
Artiklis kirjutatakse: “Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.”
Mina väidan, et Eesti alal on läbi aastatuhande olnud linnaõigused saanud asumil kohalik omavalitsus. See ongi põhiline kriteerium, mitte elanike või hoonete arv, mida saatuse või poliitikute tahtel väänatakse sinna-tänna, kust tuul hetkel puhub.
Suur-Haapsalu on linnapatrioodi silmis teoreetiliselt ahvatlev, ent ei usu, et haapsallased põevad suurushullust. Vallasuurune (linna)omavalitsus võib isegi toimida aga tõenäoliselt Ridala ääremaastumise arvelt. Tegu poleks ka enam normaalse linnaga vaid veidra moodustisega – pindalalt suurlinnaga, mis ebaproportsionaalselt inimtühi. Tõesti, on see aed või aiaauk?
Suurvallale nime valikul pole (vähemalt linnale) muud tähtsust peale turundusliku. Õiglasem on nimetada vald Ridalaks, kuna Ridala eksisteeris enne ja ta pindala on kordades suurem. Või hakkab suurvalla nimi vahelduma sõltuvalt sellest, kas volikogus on hetkel ülekaalus linlased või maalased? Ehh, eestlased…
mittesiinsündinuna- väidan ma ühte: päris haapsallased põevadki suurusehullustust. kahjuks. olen elanud siin üle 40ne aasta ja aina hullemaks see muutub.ja palju neid “päris..” alles on, sisserännanuid, tabab see suurusehullus ka. ma näen seda teist, kohalikest, paraku- teistmoodi, see võime on” võõral”, kelleks ma jään, isegi kui suren siin.
Linn = omavalitsus. Linn ilma omavalitsuseta on nagu mõis ilma mõisamajapidamiseta või kirik ilma koguduseta. Kahjuks ajab massiteadvus sisu ja vorm alatasa segamini. Näiteks ei muuda kunagise Suure-Lähtru mõisa härrastemaja omamine Mart Helmet kuidagimoodi mõisnikuks nagu teda meedias tihti tituleeridakse. Helmel lihtsalt POLE mõisa – so. tootmishoonete ja tööjõuga varustatud ulatuslikku majandusüksust, mida ta valitseks. Ka kiriku süda on tegelikult kogudus, mitte kivist-puidust hoonekarp. Ja linn on administratiivne üksus, mitte pelgalt kogumik maju või tänavaid. Ei meenutanud ju ka algne,13. sajandi Haapsalu mastaabilt Pompeid, Roomat ega isegi Vana-Tallinnat. Vaade oli kordades hoonetevaesem ning linna maadest enamuse moodustasidki põllud, heinamaad ja mets, mis lisaks kaubavahetusele pidid tagama isemajandamisvõime.
Kokkuvõtvalt: ehkki sajanditetagune linnaõigus Haapsalus enam ei kehti, on omavalitsusüksuse järjepidevus püsinud katkematu (isegi nõukogudeaegsed täitevkomitee esimehed on annaalides arvestatud linnapeadeks). Oleks veider pelgalt partei valimisloosungite täitmiseks eelnenud 700 aastat kolikambrisse heita nagu hiljuti juhtus Haapsalu gümnaasiumi järjepidevusega. Või kõlab 1000-aastane Haapsalu tõesti liiga halvasti, ehkki 3/4 teest on juba läbitud ning linnakese seis võrreldes mõnegi katkujärgse perioodiga (mil elanikke säilis kõigest sadakond) on lausa 5+?
Kuna meil valitseb demokraatia, jääb vastus rahva otsustada. Aga küsimuse sisu peame esmalt ühtmoodi tõlgendama, mitte nii, et üks räägib aiast, teine aiaaugust.
sa vanapagan ikka terane küll ja seega tubli, ehkki nimi kehvakene
Pange nüüd tähele, kui ilusti jälle tegelike probleemide lahendamisest kõrvale hiiliti.
Oli Haapsalu ka 4000 elanikuga
paari aasta pärast on reaalne elanike arv Haapsalus alla 5000…
Et kas on ikka linn?
Mustvee linnas on poolteist tuhat elanikku. Linnaõigused kehtivad. Elanike vähenemine ei ohusta kuidagi linna olemasolu.Iseasi, kas linn toime tuleb ja jätkusuutlik on, aga iseenesest 5000 pole mingi märgiline katastroof.
No,vaatame seda Nukit,kui ta on ikka meie moodi,siis võib ju me sekka jääda.
Tagalahe–ega Eeslahe–Vanakesed Haapsalu linna üle ei uputa,siis see linn jääb.
Omavalitsusüksusel ja asustusüksusel ( mitte asutusüksusel) on väga suur vahe ja aadressi kirjutamine on pigem pseudoprobleem .
Huvitav oleks teada, kas linna sümboolika jääb alles- mõtlen siin linna lippu ja vappi?
Haapsalu linn kaob,kaob koos elanikega ,kes siit põgenevad. Uus Mäesalu ja paari naiivse piigaga toimetavad siia uue elanikkonna,kellel võõras kultuur ja võõras usk ja neile ei ole Haapsalu nime vajagi.
Kui sotsid valitsuse jätkuvad, kaob varsti pool Eestimaad, kui mitte rohkem. Sotsid on ka igati raudtee taastamise vastu, vaid Suur ise pooldab, aga sellest onvähe tolku
Neeme on oma sõna öelnud, järelikult juhtub kõik risti vastupidi. Haapsalu kaob.
Poliitikuid ja nende juttu tuleb osata mõista!
kas näeb kunagi aega, kus kasvõi ukski toiduahelas olev isehakanud pintsaklipslane tootvale tööle läheb?
Enriko, mida sa nüüd rääkisid, aiast või aiaaugust
Artiklis kirjutatakse: “Linna mõiste on riigiti erinev. Erinevad nii kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu teistest asulatest, kui ka kriteeriumid, mille järgi eristatakse linnu muudest haldusüksustest.”
Mina väidan, et Eesti alal on läbi aastatuhande olnud linnaõigused saanud asumil kohalik omavalitsus. See ongi põhiline kriteerium, mitte elanike või hoonete arv, mida saatuse või poliitikute tahtel väänatakse sinna-tänna, kust tuul hetkel puhub.
Suur-Haapsalu on linnapatrioodi silmis teoreetiliselt ahvatlev, ent ei usu, et haapsallased põevad suurushullust. Vallasuurune (linna)omavalitsus võib isegi toimida aga tõenäoliselt Ridala ääremaastumise arvelt. Tegu poleks ka enam normaalse linnaga vaid veidra moodustisega – pindalalt suurlinnaga, mis ebaproportsionaalselt inimtühi. Tõesti, on see aed või aiaauk?
Suurvallale nime valikul pole (vähemalt linnale) muud tähtsust peale turundusliku. Õiglasem on nimetada vald Ridalaks, kuna Ridala eksisteeris enne ja ta pindala on kordades suurem. Või hakkab suurvalla nimi vahelduma sõltuvalt sellest, kas volikogus on hetkel ülekaalus linlased või maalased? Ehh, eestlased…
mittesiinsündinuna- väidan ma ühte: päris haapsallased põevadki suurusehullustust. kahjuks. olen elanud siin üle 40ne aasta ja aina hullemaks see muutub.ja palju neid “päris..” alles on, sisserännanuid, tabab see suurusehullus ka. ma näen seda teist, kohalikest, paraku- teistmoodi, see võime on” võõral”, kelleks ma jään, isegi kui suren siin.
Linn = omavalitsus. Linn ilma omavalitsuseta on nagu mõis ilma mõisamajapidamiseta või kirik ilma koguduseta. Kahjuks ajab massiteadvus sisu ja vorm alatasa segamini. Näiteks ei muuda kunagise Suure-Lähtru mõisa härrastemaja omamine Mart Helmet kuidagimoodi mõisnikuks nagu teda meedias tihti tituleeridakse. Helmel lihtsalt POLE mõisa – so. tootmishoonete ja tööjõuga varustatud ulatuslikku majandusüksust, mida ta valitseks. Ka kiriku süda on tegelikult kogudus, mitte kivist-puidust hoonekarp. Ja linn on administratiivne üksus, mitte pelgalt kogumik maju või tänavaid. Ei meenutanud ju ka algne,13. sajandi Haapsalu mastaabilt Pompeid, Roomat ega isegi Vana-Tallinnat. Vaade oli kordades hoonetevaesem ning linna maadest enamuse moodustasidki põllud, heinamaad ja mets, mis lisaks kaubavahetusele pidid tagama isemajandamisvõime.
Kokkuvõtvalt: ehkki sajanditetagune linnaõigus Haapsalus enam ei kehti, on omavalitsusüksuse järjepidevus püsinud katkematu (isegi nõukogudeaegsed täitevkomitee esimehed on annaalides arvestatud linnapeadeks). Oleks veider pelgalt partei valimisloosungite täitmiseks eelnenud 700 aastat kolikambrisse heita nagu hiljuti juhtus Haapsalu gümnaasiumi järjepidevusega. Või kõlab 1000-aastane Haapsalu tõesti liiga halvasti, ehkki 3/4 teest on juba läbitud ning linnakese seis võrreldes mõnegi katkujärgse perioodiga (mil elanikke säilis kõigest sadakond) on lausa 5+?
Kuna meil valitseb demokraatia, jääb vastus rahva otsustada. Aga küsimuse sisu peame esmalt ühtmoodi tõlgendama, mitte nii, et üks räägib aiast, teine aiaaugust.
sa vanapagan ikka terane küll ja seega tubli, ehkki nimi kehvakene
Pange nüüd tähele, kui ilusti jälle tegelike probleemide lahendamisest kõrvale hiiliti.
Oli Haapsalu ka 4000 elanikuga
paari aasta pärast on reaalne elanike arv Haapsalus alla 5000…
Et kas on ikka linn?
Mustvee linnas on poolteist tuhat elanikku. Linnaõigused kehtivad. Elanike vähenemine ei ohusta kuidagi linna olemasolu.Iseasi, kas linn toime tuleb ja jätkusuutlik on, aga iseenesest 5000 pole mingi märgiline katastroof.
No,vaatame seda Nukit,kui ta on ikka meie moodi,siis võib ju me sekka jääda.
Tagalahe–ega Eeslahe–Vanakesed Haapsalu linna üle ei uputa,siis see linn jääb.
Omavalitsusüksusel ja asustusüksusel ( mitte asutusüksusel) on väga suur vahe ja aadressi kirjutamine on pigem pseudoprobleem .