Justiitsministeerium: Eesti jalgrattavarguste ülevaade 2015

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :

Suvised ilmad on teedele toonud palju rattureid. Alanud on nii rattavõistluste hooaeg kui mõnus kruiisimine tööle ja koju või lihtsalt ajaviiteks. Samal ajal on aktiveerunud rattavargad, kes kiire kasu saamise eesmärgil haaravad kaasa ratta sõltumata värvist, margist või veel vähem – hinnast. Eestis pole rattavarguste statistikat eriti kogutud ja seegi info, mis täna teada, on napp. Rattavargustest teatatakse harva ning enamasti kallimate velode puhul. Siiski on olemas mõned infokillud, mida rattur võiks enne ratta parkimist teada.

Politseile on teada, et 2015. aastal varastati 1252 ratast. Tuginedes ohvriuuringule, tõenäoliselt võib tegelik varastatud rataste hulk olla kuni kümme korda suurem. Oleme selles mõttes tavaline riik, et varastatud rataste hulk ei ole ei ebanormaalselt suur ega ka väike. Stockholm, kus rahvaarv on enam-vähem võrdne Eestiga, varastatakse umbes sama palju rattaid. Suuremas rattamekas nagu Kopenhaagen umbes kaks korda rohkem.

Tallinn on Eesti mõistes suurlinn. 2015. aastal varastati siin 43% kõikidest samal aastal Eestis varastatud ratastest. Võrdlusena Tartus 10% ja mujal hulga vähem. Rattavarguste arv 10 000 elaniku peale taandatuna on Eesti rattavarguste tsenter Rae vallas. Kuigi sealsetest rattavargustest teatati politseile 39 juhul, on see suhtarvuna Eesti kõrgeim – 23. Elanikke arvesse võttes on järgmised Eesti vargusterohkeimad kohad Viimsi vald (16 rattavargust 10 000 elaniku kohta), Pärnu (14) ja Kohtla-Järve (14) ning Tallinn (13), Tartu (13), ja Narva (12). Näiteks Viljandis ja Rakveres on see näitaja vaid viis ja Põlva maakonnas üks.

Elatustase erineb kohalike omavalitsuste kaupa tugevalt. Sellest võib järeldada, et ratta hind, mis varastati, on kõrgem seal, kus sissetulekud suuremad. Selle kinnituseks võib välja tuua, et keskmiselt kõige kallimad rattad varastati Viimist. Endises kolhoosikeskuses hindasid varguse ohvrid ratta keskmiseks hinnaks 483 €. Tartus oli varastatud ratta keskmine väärtus 460 € ja Tallinnas 392 €. Näiteks Viljandis oli varastatud ratta keskmine väärtus 156 €, Maardus 190 € ja Kohtla-Järvel 268 €. Varastatud ratta keskmine väärtus Eestis oli 359 €. Arvestades varastatud rataste väärtust ja kogust tehakse igal aastal rattavargustega kahju umbes kahe kuni kolme miljoni euro ulatuses.

Mida teha, et järgmine poleks teie ratas? Tundub üllatav, aga kõige suurem roll on omaniku kanda. Esimene soovitus on vaadata üle rattalukk. Umbes 99% varastatud lukustatud ratastest olid kinni pandud trosslukuga, mis enamasti peab varga tangisele vastu mitte kauem kui kümme sekundit. Koguni viiendik ratastest ei olnud üldse lukustatud. Alternatiiviks supermarketi lukkudele on kvaliteetne U-lukk või tugevast metallsulamist lülilukk. Korralik rattalukk ei pea vastu igavesti, aga on tihtipeale parem, kui kõrval seisval rattal. Varga peamine kriteerium varguse puhul on ratta kiire kättesaadavus. Seega antud juhul on õigustatud suhtumine – naabrist parem.

Koguni 35% ratastest varastati trepikojast või ühiskoridorist. Seda on sama palju kui tänavalt varastatud rattaid! Seepärast unustage trepikojad ja tõenäosus, et saate homme taas rattaga sõitma minna, on oluliselt suurem. Samuti vältige ratta hoiustamist mitte-eluruumides nagu kelder, garaaž või kuur. Iga viies ratas varastati abihoonest. Kui hoiustate ratta trepikotta, keldrisse, garaaži või mujale, siis teadke, et neis ruumides on vargal enamasti väga kaua aega ratta kallal nokitseda. Kombinatsioon – hoia ratas toas ja kasuta tugevat lukku, on kindel lahendus.

Milliseid andmeid ratta kohta võiks säilitada? Kindlasti kirjutage üles ratta raaminumber või talletage andmed näiteks Bike-ID andmebaasi. Tehke rattast mõned pildid ning hoidke alles ka ostutšekk. See kõik aitab ratta leidmise korral varguse järgselt ratta tuvastamisele kaasa ning tõendab, et tegemist on just teie rattaga. Kui ratas on varastatud, teatage sellest kindlasti politseisse ja esitage ratta andmed. Edaspidi hoidke silm peal politsei leitud esemete registril. Näiteks praegu, mais 2016, ootab omanikku ligi 200 ratast.

Kuigi rattavarguste koguarv võib ehmatada, on rattaid liikluses palju rohkem. Kui panustate parema luku ostmisesse ja hoiate ratta endale nähtaval kohal, ei peaks potentsiaalse varguse pärast liialt muretsema. Rattahooaeg on alanud ja ükski sõit varguse kartuse tõttu tegemata jääma ei peaks.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments