Marianne Mikko. Foto: Albert Truuväärt / Riigikogu Kantselei
Täiskasvanud naistest on pooled kogenud psühholoogilist vägivalda partneri poolt ning kolmandik Eesti neidudest on juba 15. eluaastaks kogenud füüsilist, seksuaalset või vaimset vägivalda. Need on karmid numbrid, mille taga on ridamisi rikutud elusid. Sõltumata õigustustest kõlab EKRE poliitikute avalik vastuseis Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisele ühemõtteliselt kui naistevastase vägivalla vaikiv heakskiit. Kui veelgi julmemalt, siis isegi kiidulaul naisepeksmisele.
Istanbuli konventsioon on riikideülene kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud. See kümnete Euroopa riikide poolt tunnustust leidnud dokument kohustab konventsiooni ratifitseerinud riiki pakkuma vägivalla all kannatanud ohvrile (naisele) võimalikult palju tuge ja abiteenuseid. Istanbuli konventsiooni põhipaatos juurutab ühiskonnas mõistmist, et naistevastasel ja peresisesel vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakti toimepanek lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm.
Konventsioonis on väga olulisel kohal ohvri kaitsmine ja arusaam, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga liitumine suunab senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele. Selle all mõeldakse kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks, koolitusi, õppematerjale koolidele, tugiteenuste pakkumist, ohvrite nõustamist, naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse edendamist.
Ühelt poolt Istanbuli konventsiooni süüdistamine seitsmes surmapatus ja teistalt naistele näpuga näitamine – kui sul pole last oled sa ühiskonnale kahjulik – ei vii meid edasi. See ei süvenda ühiskonnas sidusust, sallivust, veel vähem aga suurendab see sündivust.
Soolise võrdõiguslikkuse poolest eeskujulikes Euroopa riikides nagu Rootsi, Norra ja Island, on sündimuskordaja enam kui 1,75. Eestis on see 1,54. Ehk mida sallivam ja turvalisem keskkond, seda enam tunnevad ka naised kindlust laste sünnitamiseks. Nendes riikides on töö- ja pereelu hästi ühildatud: mehed jagavad naistega nii vanemapuhkust kui ka kodutöid.
Mõni aeg tagasi Riigikogus peetud Istanbuli konventsiooni arutelul selgus šokeeriv asjaolu: naistevastasel ja perevägivallal on täiesti mõõdetav hind. Ühendkuningriigis välja töötatud metoodika alusel on see kahju Eesti Vabariigi maksumaksjale Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse Ameti (EIGE) järgi 188 miljonit eurot aastas, Eesti Statistikaameti järgi on see kahju 116 miljonit eurot. Nii ehk teisiti- naiste vastu suunatud füüsiline, psüühiline ja seksuaalne vägivald maksab meile kõigile ränka hinda, kui me sellega ei tegele. Kõik, kes peavad konventsiooni vastu võtmist Riigikogus liiga paljuks, vilistavad lõhutud eludele ja miljonitele euorodele.
Väites, et Istanbuli konventsioon sunnib poisse seelikuid kandma ja naise ainus roll on olla sünnitusmasin, on EKRE toonud Toompeale seaduseandjate ette midagi sedavõrd räiget, mis on võrreldav vaid peldiku seinale kolmanda sõrme joonistamisega.
Istanbuli konventsioon liidab meid üle 40 Euroopa Nõukogu liikmesriigiga, kes mitte üksnes ei räägi sellest, et naistevastane ja perevägivald on halb, vaid on andnud lubaduse vägivalda jõuliselt vähendada. Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud riik võtab kohustuse astuda rida konkreetseid samme. Ikka selle nimel, et võidelda naistevastase vägivalla kõikvõimalike vormidega.
EKRE peab aga vajalikuks Eesti lahti haakida rahvusvahelisest kogukonnast. Isa-poja poolt juhitud erakonnal näib olevat soov sulgeda aknad ja uksed välismaailma ees. Selline küüniline tegutsemine tundub olevat kantud tahtest panna Eestit ühte patta Venemaa ja teiste endise N.Liidu vasallriikidega ning viib meid järjest kaugemale meile eeskujuks olevatest Põhjamaadest.
Tagatipuks näib olevat nende eesmärk ajada naised ja mehed tülli. Kuidas muidu seletada mõtet “mitte Istanbuli konventsiooni, vaid meeste eestkostet on eesti naistele vaja”. Sellise 19.sajandi kalgi talupoja mõte peletab 21.sajandi Eestist ära kõik veel sünnitusealised, ent lastetud naised, öeldes neile, et nad on (ekrelikku) ühiskonda kahjustavad elemendid.
On ülimalt jabur diskuteerida selle üle, kas vägivalla all kannatanu peaks saama kaitset riigilt või mitte. Konventsiooni ratifitseerimata jätmisel me nõustume naiste vastu suunatud vägivallaga. Sellega, mis paljudes Eestimaa kodudes leiab aset suletud uste taga. Suva need purustatud elud ja lõhutud hinged, peaasi et meil soorollid säiliksid. Ma tõesti ei usu, et Eesti mees nõustub ühe paremäärmusliku erakonna tõrvikut kandma.
Marianne Mikko, Riigikogu liige, SDE
Mikko võiks rääkida mis juhtnööre nad rootsi kultuurmarksistidelt saavad?ja mikko, ekre toetus on suurem kui meie punastel kommunistidel,lihtsalt teadmiseks
Juba nimi Marianne Mikko ütleb, milline artikkel on ja lugeda seda on päris mõttetu
Miks, Mailis? Kas lähisuhtevägivald on mõttetu teema, millest ei peaks kirjutama, mis tuleks maha vaikida?
terve mõistusega ja kaine peaga…nojah…peaasi,et kuskilt vondidest raha liigub…
Kelle leiba sa sööd selle laulu sa laulad…
kui väita et – “Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisele ühemõtteliselt kui naistevastase vägivalla vaikiv heakskiit. Kui veelgi julmemalt, siis isegi kiidulaul naisepeksmisele.“ kui nii siis praegu see naiste peksmine ju käibki. Te olete ise juudaliberaalid ju võimu aidanud et selline poliitika toimuda saaks. Alguses loote probleemi. Nüüd hakkate seda lappima ja EKRE on järsku süüdlane. Ma ei saa aru kus siin see loogika on. Kas tädi on ikka kaine peaga selle luuletuse kokku kirjutanud või tuleb see jama otse brüsselist ?
a missiis saab, kui üks p.de teise pasuna kortsu lööb?
vot see küsimus tuleks sotstolerastidele esitada!!
Mõtetu litsi möla…
Kas see on nüüd haritud või õigemini intelligentse Eesti mehe väljendusviis? Ott, kas olete Mariannega maganud, et selliseks väiteks alus on? Kui jah, siis kuidas teid nimetada – meesprostituut? Ja arutelu ei vii see ju ka ometi edasi. Mis kohad teile problemaatilised tunduvad selles konventsioonis? Või millega peaks seadusandjad arvestama? Või kuidas meil võiks vägivalda vähendada, milliste sammudega?
Ma tõesti ei usu, et Eesti mees nõustub ühe paremäärmusliku erakonna tõrvikut kandma.
ME tõesti ei usu, et Eesti mees nõustub ühe vasakäärmusliku erakonna tõrvikut kandma.
Mõtetu mula – enamus euroopa riike on selle konventsiooni raamaturiiulile tolmuma tõstnud kui sellise ilusa elemendi . Proua võiks oma lemmikriiki rootsi pageda ja seal elada – pole vaja siin klähvida : ühiskonnale pole ta peale supiauru ju midagi pakkunud
Samas veel seda, et Euroopa Nõukogu on juba ammu teejoomise klubi ilma sisuta:)
Marianne on lihtsalt rumal kui mitte ütelda…. Miks peab trügima sisse lahtisest uksest. Palun õppigu poliitikuna pidama dialoogi ning oma seisukohti lahti rääkima, aga mitte raudse lollikindlusega suust sooja õhku välja ajama ning teisi ainult valetajateks ja valede põhimõtete kandjateks nimetamaks.