Tänavu on tõrjutavate Sosnovski ja hiid-karuputke kolooniate kogupindala 2183 ha, mis on 45 ha vähem kui eelmisel aastal. Läänemaal on hiid-karuputk nuhtluseks veel vaid Kullamaa vallas Liivi kandis, suurim ala 47 leiukohast on 26 hektarit.
Karuputke on Eestis riiklikult tõrjutud alates 2005. aastast. Sel aastal on esmakordselt näha, et kolooniate kogupindala on vähenenud ning eeldatavasti väheneb see ka 2017. aastal. Kokku on täielikult hävinud või hääbumas ligi 600 karuputke kolooniat 300 ha ulatuses.
„Seda, et tõrje on tulemuslik, näitab ka asjaolu, et karuputke kolooniate sees on putketaimede tihedus vähenenud. Hiiumaa on praeguseks peaaegu putkevaba, olulisel määral on õnnestunud karuputkest vabaneda ka Saaremaal. Jätkuvalt on kõige halvemas seisus ja kolooniate pindalalt teistest maakondadest peajagu üle Harjumaa, kuhu lisandub ka enim uusi kolooniaid,“ selgitas Madli Linder, Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist.
Maikuus alanud riiklik karuputke võõrliikide tõrje kestab augustini, vajadusel septembrini, toimudes kõigis teadaolevates karuputke kolooniates üle kogu Eesti. Tõrjest on välja jäetud vaid need üksikud kolooniad, kus maaomanik on tõrjest keeldunud.
Tõrje toimub glüfosaadil põhinevate herbitsiididega, kuid tulenevalt taimekaitsevahendite ohtlikkusest rakendatakse järjest enam ka teisi tõrjemeetodeid – eelkõige putketaimede väljakaevamist ja nende juurte purustamist. Neis paikades, kus herbitsiidi kasutamine ega kaevamine pole võimalik või putked juba õitsevad, lõigatakse taimede sarikaid, mis maetakse või põletatakse.
„Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud nii inimese tervisele kui ka meie kodumaisele loodusele, mistõttu ootame maaomanikelt mõistvat suhtumist tulemusliku tõrje jätkamiseks. Tõrjet võib teha ka ise, kuid sellisel juhul võiks sellest Keskkonnaametile teada anda. Putkede likvideerimisel tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid enda kaitsmiseks nii herbitsiidi kui ka nahakahjustusi tekitava mürgise taimemahla eest,“ lausus Linder.
Tulemusliku ja võimalikult ohutu tõrje tegemise juhised leiab Keskkonnaameti kodulehelt, kust on kättesaadav ka teadaolevate karuputke kolooniate asukohainfo. Karuputke uutest leiukohtadest ja putkega seotud muredest saab teada anda Keskkonnaameti spetsialistidele.
Sosnovski karuputk on kantud Euroopa Liidu tähtsusega võõrliikide nimekirja, mis tähendab, et selle kasvatamine ja igasugune tegevus või ka tegevusetus, mille tulemusena taim võiks levida, on keelatud ja karistatav.
Karuputketõrjet korraldab Keskkonnaamet, rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Maria Rätsep karuputketõrjet tegemas. Foto: Martin Ott
Karuputke levik Liivi kandis. Ala HL 012 on 26 hektarit. Kaart: keskkonnaamet
