Lauri Luik: Läänemaa võidab

Lauri Luik, riigikogu liige (Reformierakond). Foto: Arvo Tarmula

Haldusreform on neil päevadel ja öödel riigikogus teisel lugemisel, loodame seaduse vastu võtta juba 7. juunil. Tegu on viimase 20 aasta ühe suuremõjulisema seaduseelnõuga, mille põhieesmärk on tagada kvaliteetsed ja hästi kättesaadavad avalikud teenused kohalikele elanikele. Seda suudavad aga pakkuda vaid tugevad omavalitsused, kus on piisav kompetents ning ka finantsiline võimekus inimeste abistamiseks. Justnimelt kompetents ja rahaline võimekus on need tegurid, mida seaduseelnõuga suurendada soovime.

Hoolimata sellest, et enamik inimesi tihti linna- või vallavalitsusse ei satu, puutume kõik kohalike teenustega igapäevaselt kokku – sotsiaalteenustest ja lastehoiust kuni hariduse ning eakatehoolduseni välja. Need tegurid mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti. Samuti kasutame omavalitsuste taristut, mis on üks oluline osa meid ümbritsevast elukeskkonnast. Kui võtame Haapsalu ja Ridala valla näite, siis võime täheldada, et suur osa vallaelanikest käib igapäevaselt Haapsalus tööl, nende lapsed õpivad linna lasteaedades ja koolides ning kasutavad vaba aja veetmiseks suures osas linna taristut, mis on ka igati mõistlik. Seetõttu on mu meelest mõistlik ka nende kahe omavalitsuse liitumine, kuna niikuinii ollakse vastastiku väha tihedas igapäevases koostoimes. Tean, et ollakse mures, mis saab lapsukese nimeks. Leian, et selleks võiks olla Haapsalu, mille üheks osaks on Ridala, nagu nt Nõmme Tallinnas.

Lisaks Haapsalu ja Ridala ühinemisel tekkivale võimekale omavalitsusele oleks minu hinnangul igati loogiline, et maakonnas moodustuks lisaks veel kaks tugevat omavalitsust: Põhja-Läänemaa ja Lõuna-Läänemaa. Kui Vormsi elanikud seda soovivad, võiks saar jääda erandi alla kuuluvaks vallaks, kuna seal on tänagi teatavate erisuste tingimustes kõige olulisemad teenused tagatud. Seaduseelnõus oleme selleks ka võimalused loonud.

Ma väga loodan, et meie omavalitsused suudavad nö omaalgatuslikus voorus isekeskis kokku leppida, sest sellisel puhul on ka ühendvalla elanikel kõige rohkem võita. Loodan ka, et kohalike erimeelsuste tõttu ei peaks ükski Läänemaa omavalitsus meie maakonna piirest lahkuma, see oleks küll halb.

Ilmselt soovime kõik, et meie lapsed saaksid hea hariduse, et meil oleks konkurentsivõimelised tingimused oma tööd teha ja pere eest hoolt kanda, mitmekülgsed võimalused tervislikult ja kultuurselt vaba aega veeta ning et abivajajatele oleks tagatud tugi jms. Seda kõike saab omavalitsus garanteerida vaid juhul, kui tal on piisav finantsiline võimekus ning inimressurss selle elluviimiseks. Mõnesaja elanikuga väikevallas on sellised võimalused kahjuks vägagi piiratud. Ühinemisel tekkiva täiendava ressursi ning sünergia puhul on aga võimalus inimeste elu reaalselt paremaks muuta.

Kui vallal pole piisavalt vahendeid, et palgata näiteks europrojekti kirjutamiseks spetsialisti, rääkimata projekti omafinantseeringusummast, siis kannatavad selle all kohalikud elanikud. Ometigi pole nemad milleski süüdi. Oleme seadunud sihiks, et haldusreformi tulemusel saavad olema vähemalt 5000 elanikuga vallad või linnad. Sellisel puhul näeme seadusega ette minimaalse ühinemistoetusena 300 000 ja maksimaalsena 800 000 eurot ühineva omavalitsuse kohta. Ühinejad saavad toetust 100 eurot elaniku kohta. Seda juhul, kui liitumine toimub vabatahtlikult, st enne 2017. aasta algust. Juhul kui moodustuva omavalitsuse elanike arv ületab 11 000, kavandame neile täiendavat toetust 500 000 eurot. Kui aga liitub kogu maakond, käsitleb valitsus seda tulevikus eelisena riiklike investeeringute saamisel. Pärast haldusreformi suunatakse täiendavalt lisaraha ka omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks: 2019. aastal 15 miljonit ja 2020. aastal 25 miljonit eurot.

Haapsalus elab 10 425 inimest, mis teeb ühinemistoetuseks 800 000 eurot. Ridalas on 3343 elanikku, seega on nende toetus 334 300 eurot. Kuna tekkiv omavalitsus ületab 11 000 elaniku piiri, annab riik veel täiendavalt 500 000 eurot. Kokku saab ühinenud omavalitsus riigilt täiendavalt 1 634 300 eurot. See on Ridala valla mitmekümne aasta investeerimisvõimekus. Kui arvestada, et seda raha saab pangalaenuga mitmeid kordi võimendada, saame Ridalas ja Haapsalus palju olulist korda saata.

Haldusreformi tuleb otse loomulikult kavandada kooskõlas haridusvõrgu ümberkorralduste ning muude teenuste sünkroniseerimisega. Leian, et Läänemaal võiks olla kolm kõrgetasemelist haridust pakkuvat gümnaasiumit, igas ühinenud omavalitsuses üks. Samuti on oluline, et meie noored saaksid võimalikult kodu lähedalt tugeva põhihariduse, mistõttu on põhikoolide võrgu säilitamine ja arendamine eriliselt tähtis. Eelkõige hariduse kvaliteeti, kuid ka kaasaegset õpikeskkonda silmas pidades tuleb meil kogu maakondlik haridusvõrk üle vaadata, alustades alusharidusest. Loomulikult tuleb lisaks haridusasutustele haldusreformi tehes silmas pidada ka kõiki teisi olulisi teenuseid pakkuvaid asutusi ja organisatsioone. Tähtis on tagada ühtlane teenustega kaetavus kogu maakonnas ning vältida dubleerimist.

Läänemaa inimeste ja meie külaliste jaoks on haldusreformi üheks väga oluliseks tahuks kiire, mugava ja turvalise raudteeühenduse taastamine pealinnaga. Oleme raudtee olulisust selgitanud kõigile valitsuse võtmeministritele alustades riigihalduse ning majandus- ja taristuministrist, lõpetades rahandus- ja peaministriga, rääkimata riigikogu liikmetest ja teistest otsustajatest. Selgitame veel, kui tarvis, aga raudteed on meile vaja.

Edukas haldusreform on võimalik vaid kohalike liidrite ja elanike tihedas koostöös. Loodan väga meie kõigi peale.

Lauri Luik, 
riigikogu liige (Reformierakond)