0

Buxhoevedenid käisid Läänemaal kunagisi valdusi vaatamas

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Pühapäeval külastas Läänemaad ühe vanema ja väärikama baltisaksa suguvõsa Buxhoevedenite esindajad, kes vaatasid Haapsalus, Kullamaal, Koluveres ja Lihulas paiku, kus nende esivanemad ajalukku oma jälje jätnud.

Lihulas tegi suguvõsa kokkutulekule saabunuile ekskursiooni ajaloolane Mati Mandel ning Lihula mõisas, mis 1874 kuni 1919. aasta võõrandamiseni Buxhoevedeni suguvõsale kuulus, on üles pandud näitus suguvõsa ajaloost ja seostest Eestiga.

Esimene Põhja-Saksamaalt Buxhoevde nimelisest kohast pärit suguvõsa esindaja, kes Baltimaade pinnale astus, oli Albert von Buxhoeveden ehk Riia linna asutaja piiskop Albert.

Läänemaaga on suguvõsa seotud 1224. aastast, mil Lihula piiskopiks määrati piiskop Alberti vend Hermann. Kuna aga Lihula kindlustus oli paganate poolt vahepeal hävitatud, anti talle hoopis Lõuna-Eesti ja Hermannist sai esimene Tartu piiskop.

Järgmine Buxhoeveden Saare-Lääne piiskopi toolil oli samuti Hermann, kes oli piiskopiametis 1262-1285. Teda võib nimetada ka Haapsalu linna asutajaks, sest just see Hermann andis Haapsalule 1279 linnaõigused.

Kolmas Buxhoevedeni sugvõsast pärit Saare-Lääne piiskop 1530-1541 valitsenud Reinhold, kes pärast piiskopiametist loobumist elas oma surmani 1557. aastal Koluvere lossis.

Koluvere lossis on surnud veel üks Buxhoeveden – sõjaväelasena kõrget karjääri teinud Friedrich Wilhlem von Buxhoevden. Juba Türgi sõjas vaprusega silma paistnud Friedrich Wilhlem tõusis vürst Orlovi adjutandiks ja abiellus Orlovi ja Katariina II tütre Nataliaga. Ta on olnud Varssavi kuberner ja Poola adminsitraator, Peterburi sõjaväe- ja Riia kindralkuberner. Rootsi ja Venemaa vahelises sõjas, mille käigus 1808 vallutati Soome, oli Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden Vene vägede ülemjuhataja. Koluvere lossi, kus Friedrich Wilhelm 1811. aastal suri, oli ta kingituseks saanud Vene tsaarilt Paul I-lt.  

Tänapäeval elab Buxhoevedeneid Saksamaal, Belgias, Šveitsis, Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Argentiinas, Austraalias, Soomes, Rootsis ja aastast 2014 ka Eestis. Selle nime kandjaid on maailmas kokku üle saja, kuid kokkutulekutel osalevad ka emaliini kaudu Buxhoevedenid.

Buxhoevedeni  suguvõsa on viimastel aastakümnetel regulaarselt koos käinud Põhja-Saksamaal Bexhövedes, kuid aeg-ajalt külastatakse ka muid paiku, mis suguvõsa ajalooga seotud. Eestis oli Buxhoevedenite kokkutulek esimest korda 2010. aasta juulis ja ka toona külastati Läänemaad.

Tänavu 31.-21. maini toimuvale kokkutulekule on tulnud ligi 60 Buxhoevedenit Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast, Bulgaariast, USA-s, Argentiinast ja Eestist. Riiast alanud reis viis kokkutulnud nii Siguldasse kui ka Turaidasse Lätis ning Eestis külastatakse lisaks Läänemaale ka Saaremaad ja Tallinna.  

Kokkutuleku peakorraldaja on Eestis elav Volker von Buxhoeveden koos abikaasaga ning ringreisi aitavad korraldada mitmed Eesti ajaloolased – Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak, arheoloog Mati Mandel, kes tutvustab Läänemaad, Olavi Pesti, kes juhib ringsõitu Saaremaal, ja paljud teised.

Fotod Eduard Laur

Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur1 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur2 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur3 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur4 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur5 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur6 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur7 Buxoevedeneid Lihulas. Eduard Laur8

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz