Läänemaa töötukassa. ARVO TARMULA
1. juulist 2016 hakkab töötukassa hindama nende inimeste töövõimet, kelle töövõimekaotust pole viimase viie aasta jooksul hinnatud. Kui inimesele on varem määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2016. aastal, tuleb tal endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus määrataksetema töövõimekaotuse protsent senistel alustel ja talle makstakse töövõimetuspensioni.
1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ainult töötukassa. Kui inimesele on määratud püsiv töövõimetus korduvhindamise tähtajaga 2017. aastal või hiljem, tuleb tal tähtaja kätte jõudes pöörduda töötukassasse. Töötukassa hindab tema töövõimet uute reeglite järgi ning maksab töövõimetoetust osalise ja puuduva töövõime korral.
Töövõime hindamise uued põhimõtted ja metoodika
Sotsiaalkindlustusameti määratav töövõimekaotuse protsent väljendab inimese püsiva töövõimetuse ulatust, mis töövõimetuspensioni saamiseks võib olla 40 kuni 100 protsenti, ja see määratakse meditsiiniliste diagnooside alusel.
Uus töövõime hindamise metoodika lähtub sellest, et iga inimene on unikaalne ja sama puue või haigus võib inimestel väljenduda erinevalt. Töövõime hindamine lähtub inimese olemasolevast töövõimest ja sellest, mida inimene suudab teha ning kuidas teda aidata, et tema seisund töötades ei halveneks.
Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Inimese kehalist ja vaimset võimekust hinnatakse seitsmes valdkonnas: liikumine; käeline tegevus; suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimeste vaheline lävimine ja suhted.
Kehalise võimekuse all mõistetakse füüsilisi tegevusi, nagu kõnd, jooksmine, trepist liikumine ja kehaasendeid, nagu seismine ja istumine. Seejuures arvestatakse tegevuse sooritamisele kuluvat aega ja jõudu. Kehalist võimekust võivad mõjutada näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine, lihaste kõhetumine, kergelt tekkiv väsimus,aga ka nägemise või kuulmisega seotud häired.
Vaimse võimekuse all mõistetakse võimekust omandada oskusi, luua inimestega kontakti, tajuda ümbritsevat keskkonda ja inimsuhteid, reageerida eri olukordadele. Vaimset võimekust võivad mõjutada näiteks psüühilised ehk vaimsed haigused või õppimishäired, aga ka näiteks trauma tagajärjel tekkinud vaimsed häired. Samuti võivad vaimsed probleemid kaasneda kroonilise haigusega, näiteks võib see viia depressiooni tekkimiseni ja vaimse suutlikkuse halvenemiseni.
Töövõime hindamise käik
Töövõime hindamine koosneb viiest sammust:
- arstivisiit
- töövõime hindamise taotluse esitamine
- eksperdiarvamuse koostamine
- töövõime hindamise ulatuse otsustamine
- töövõimetoetuse maksmine ja vajaduse korral inimese nõustamine ning tööturuteenuste osutamine töötamise jätkamiseks või tööle saamiseks.
Arstivisiit ja töövõime hindamise taotluse esitamine
Töövõime hindamise taotluse esitamiseks peab inimene olema taotlusele eelnenudkuue kuu jooksul käinud pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul. Arst kirjeldabtema terviseseisundit ja sisestab terviseandmed e-tervisesse .
Seejärel täidab inimene töövõime hindamise taotluse ja esitab selle töötukassale. Taotluses kirjeldab ta oma tegutsemisvõimet ja piiranguid kõigis valdkondades, milles piirangud esinevad. Ekspertarst vaatab e-tervisest, kas taotleja kirjeldatud piirangut toetab ka vastava valdkonna meditsiiniline diagnoos. Kuigi inimese hinnang oma tegutsemisvõimele on väga tähtis, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed.
Taotlus koosneb viiest osast:
- taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta;
- töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks;
- töötamisega seotud andmed;
- taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed;
- taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes.
Näide töövõime hindamise taotlusest
2.2. Asjade ülestõstmine ja liigutamine
Asjade ülestõstmise ja liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist või nihutamist keha lähedal. Selle tegevusega hinnatakse käte jõudu, liigeste liikuvust ning ka koordinatsiooni. Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel. Ei hinnata võimekust kükitada, kummarduda, mida hinnatakse liikumise valdkonna all. Tegevuse sooritamisel eeldatakse sobiva abivahendi, muuhulgas proteesi kasutamist.
Küsimus: Kas suudate üles tõsta ja liigutada liitrist vedelikuga täidetud anumat?
Vastusevariandid:
- jah, väikeste raskustega,
- mõõdukate raskustega,
- suudan tõsta kuni pooleliitrist anumat,
- ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust,
- minu võimekus sellist anumat tõsta ja liigutada on muutlik.
Valitud piirangut tuleb põhjendada.
Täpsustage oma valitud vastust. Kirjutage, milliste tegevustega on Teil probleeme ja miks.
Näiteid valdkonna tegevustest:
- söögi valmistamisel panni /poti tõstmine,
- poes esemete korviasetamine,
- voodi ülestegemine,
- majapidamistegevused ja aiatööd.
Taotlusele tuleb märkida nii oma raviarstide (vähemalt ühe) kui ka teiste spetsialistide (nt sotsiaaltöötaja, erihoolekandeteenuse tegevusjuhendaja, isikliku abistaja, psühholoogi vm) andmed, kes saavad vajadusel anda töövõime hindamiseks täiendavat infottaotleja tegutsemisvõime kohta.
Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundi tõttu iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks, sest abivahendiga või ilma selleta võib tegutsemisvõime olla erinev. Abivahendid võivad olla meditsiiniseadmed või isiklikud abivahendid, mida taotleja igapäev kasutab, ka näiteks tarbeesemed, kui neid kasutatakse tegevustega toimetuleku parandamiseks. Näiteks südamehaige inimene käib 500 m kaugusel poes autoga, sest ta ei jõua füüsiliselt jalgsi käia.
Oluline on märkida ka need abivahendid, mida inimene vajaks, aga ei kasuta või ei ole mingitel põhjustel soetanud ning selle põhjus. Kui taotlejal on objektiivsed põhjused abivahendi mittekasutamiseks, hinnatakse tema tegutsemis- ja osalemisvõimet ilma abivahendita. Ekspertarst saab ühtlasi inimesele soovitada, milliseid uusi abivahendeid ta võiks kasutada.
Näiteks: Mulle on määratud kõndimisraam, aga ma pole seda muretsenud, sest see on liiga kallis.
Näiteks: Inimene elab kahekorruselises ilma liftita majas ja talle on jalgade probleemide tõttu soovitatud pikemate vahemaade läbimiseks kasutada ratastooli. Inimene elab üksinda ja tal ei ole võimalik ratastooli teisele korrusele tuppa transportida ning esimesel korrusel ratastooli hoida ei saa. Sellisel puhul hinnatakse liikumisvõimet ilma ratastooli kasutamata.
Abivahendite kirjeldamine ning asjakohase info andmine aitab ekspertarstil paremini mõista taotleja tegelikku tegutsemisvõimet ja saada ülevaade, kas piirang on osaliselt või täielikult abivahendiga kompenseeritud ning inimene ei tule ilma abivahendita toime.
Taotluse saab täita ja esitada töötukassa osakonnas kohapeal, täita ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada töötukassa iseteenindusportaali kaudu. Soovi korral saab koos töövõime hindamisega taotleda ka puude raskusastme tuvastamist, sel juhul võib esitada ühistaotluse töötukassale või sotsiaalkindlustusametile.
Töövõime hindamise eksperdiarvamuse koostamine
Töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise tervishoiuteenuse osutajatelt. Inimese töövõimet hindab vajaliku väljaõppe saanud ekspertarst, kesei ole töötukassa töötaja.
Ekspertarst hindab töövõimet inimese taotluse ja terviseandmete põhjal, küsides vajadusel lisainfot teistelt arstidelt ja spetsialistidelt, kes on taotlejaga tegelenud.
Eksperdiarvamus koostatakse üldjuhul dokumentide põhjal, ent kui inimese andmed taotlusel ja terviseandmed dokumentides on vastuolulised, võib ekspertarst kutsuda ta vastuvõtule, kuhu tuleb minna.Vastuvõtul vestleb ekspertarst temaga, teeb tegevusvõime teste ja kaasab töövõime hindamiseks vajaduse korral spetsialistide meeskonna (nt logopeedi, eripedagoogi, tegevusterapeudi või füsioterapeudi ). Ekspertarsti vastuvõtule saatmisel hüvitab töötukassa erivajaduse korral inimesele või tasub tema eest vastuvõtul käimisega seotud erivajadusest tingitud lisakulud.
Kui inimesel on eriti raske ehk töövõimet välistav seisund: tal on IV astme vähkkasvaja; ta saab dialüüsravi;ta on juhitaval hingamisel; tal on väljakujunenud dementsus; tal on raske või sügav vaimne alaareng; ta on püsivalt voodihaige, määratakse töövõime puudumine ainult diagnoosi või haigusseisundi alusel. Töövõimet välistava seisundi korral kontrollib ekspertarst terviseandmete põhjal välistava seisundi olemasolu ning koostab eksperdiarvamuse.
Töövõimet välistavate seisundite loetelus ei ole neid haigusi, mis võivad samuti põhjustada täielikku töövõimetust, kuid millel võib olla väga erinevaid väljendusvorme või staadiume ja mille korral täielik töövõimetus ei ole haiguse ilmselge väljendus.
Töövõime hindamisel kaalutleb ekspertarst inimese terviseseisundist tingitud tegutsemispiiranguid, piirangu põhjustanud haiguse kulgu ja ägenemise sagedust ning taotleja enda hinnangut oma võimekuse kohta ja kohanemist piiranguga.
Ekspertarst koostab inimese töövõime kohta kokkuvõtliku arvamuse, milles loetletakse hinnangu aluseks olevad diagnoosid ja seisundid, tuuakse ära piiranguga valdkonnad ja raskusastmed, põhjused ning mõju tegutsemisvõimele. Eksperdiarvamuses antakse põhjendatud hinnang inimese töövõime ulatusele, tema seisundi muutumise prognoos ning osalise või puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega. Ekspertarst annab ka soovitusi sobivate töötingimuste ja töövõimet toetavate tegevuste kohta.
Näide eksperdiarvamuse kokkuvõttest
Taotlejal esineb raske piirang inimestevahelise suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on meeleolulangus ja emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis neid häireid võimendavad.
Tal on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine.
Tema töövõime on osaliselt takistatud. Seisund on tõenäoliselt halvenev, kuid 2 aasta jooksul muutub töövõime tõenäoliseltvähe.
Sobib töötamine väikeses kollektiivis või individuaalselt. Ei sobi töö, mis on seotud intensiivse suhtlemisega ja/või nõuab võõraste inimestega suhtlemist (nt töö klientidega) või avalikku esinemist või tekitab vastuolusid. Vajab psühholoogilist nõustamist.
Töövõime hindamise otsus ja abi töö leidmisel
Töötukassa teeb eksperdiarvamuse põhjal otsuse töövõime ulatuse kohta:
- töövõimeline – inimese töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud;
- osaline töövõime –töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud;
- puuduv töövõime – inimene ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama.
Töövõime hindamise otsus kehtib kuni viis aastat, eriti raske seisundi puhul vanaduspensionieani. Otsust on võimalik vaidlustada.
Kui inimesel on osaline töövõime või töövõime puudub, on tal õigus saada töövõimetoetust. Osalise töövõime puhul peab inimene olema aktiivne: otsima tööd, õppima, töötama või olema hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele. Vajadusel osutab töötukassa tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid.
Hille Maas
töötukassa töövõime hindamise metoodik
Monika Aasa
töötukassa töövõime hindamise juht
