Jaanus Karilaid ühines Keskerakonna pöördumisega haldusreformi vastu

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Keskerakond (11). Karialid. TarmulaKeskerakond lubab haldusreformile praegusel kujul kindlalt vastu seista. Foto: Arvo Tarmula

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed, kes enne parlamenti siirdumist täitsid omavalitsusjuhtide ülesandeid, tegid ühispöördumise, milles väljendatakse vastumeelsust valitsuse haldusreformikavale.

Pöördumises on välja toodud peamised põhjused, miks nad reformi sellisel kujul toetada ei saa ja tehakse ka üleskutse valitsusele arvestada Keskerakonna esitatud ettepanekutega, mis tagaks allakirjutanute sõnul haldusreformile tänasest põhjalikuma sisu.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetest endiste omavalitsusjuhtide ühispöördumine:

Valitsuse veetava haldusreformi üldine eesmärk võib küll olla õige, kuid kahjuks on alustatud valest otsast. Täna on meie ette jõudnud üldine reformi raamistik, millel kahetsusväärsel kombel puudub sisu. Seda lubab valitsus reformile edaspidi juurde anda koguni 18 täiendava seaduseelnõuga, mille tähtaega ja konkreetset olemust ei oska keegi lubada. See aga tähendab, et haldusreformile täna alla kirjutades ostame justkui põrsast kotis, mille sisust pole meil ülevaadet. Pole võimalik hinnata ümberkorralduste võimalikku tulemust, kui ei ole välja töötatud vastavaid seaduseid.

Valitsuse poolt haldusreformi seadusega väljakäidud muudatused taanduvad täna vaid kohalike omavalitsuste mehhaaniliseks liitmiseks. Leiame, et tänane sundliitmiste kava võib endaga kaasa tuua hoopis maaelu hävimise ja süveneva ääremaastumise. Kui tänases vallas näiteks sotsiaaltöötaja tunneb abivajavaid inimesi, siis suures liitvallas ei pruugi ta enam hädalisi üles leida.

Probleeme tuleb ka ühistranspordi tagamisega – suureneval territooriumil on vaja tagada bussiühenduse säilimine keskustega, kuid see nõuab raha, mida omavalitsustel pole ja milleks riik omapoolset toetust ei anna.

Haldusreformi eesmärk peab olema tugevate omavalitsusüksuste teke, mis oleksid võrdsed partnerid keskvõimule ja suudaksid ka oma ülesannetega toime tulla. Tänane haldusreform toob kaasa teenuste kättesaadavuse halvenemise ja elu läheb inimesest kaugemale. Selle vältimiseks on vaja reformis teha sisulisi muudatusi, mis Keskfraktsioon ka eelnõule esitas, kuid mida kahjuks komisjonis ei toetatud.

Me oleme valmis toetama haldusreformi, kui sellele antakse sisu järgmiste seadusmuudatustega:

1. Esimene samm peab olema kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa, tasandusfondi ja teederaha taastamine õiglases mahus. Omavalitsuste piisav rahastus tagab nende võimekuse vajalike teenuste osutamiseks, mis omakorda tagab maaelu kestvuse. Riigivalitsus ja omavalitsused peavad olema suutelised pakkuma kogu Eestis head elukeskkonda ning häid kättesaadavaid teenuseid võimalikult lähedal inimese elukohale.

2. Seaduseelnõust peab kaduma järgmiseks aastaks planeeritud sundliitmiste kava ning ühinemine peab vähemalt esialgu toimuma vabatahtlikult loogiliste kriteeriumite alusel. Ainsaks sisuks ei tohi jääda vaid etteantud elanike arv. Liitumisel tuleb arvestada tõmbekeskustega ja inimeste ning teenuste liikumisega. Me taotleme sisuliste muudatuste elluviimist.

3. Riigi regionaalhaldus vajab korrastamist. Meie hinnangul ei ole aktsepteeritav, et ühe maakonna inimene peab riigiteenuste kättesaamiseks suhtlema ametkondadega erinevates regioonikeskustes. Lisaks peame tähtsaks tänaste maavalitsuste sellisel kujul kaotamist ja seniste funktsioonide üleandmist omavalitsustele.

Kui valitsus aktsepteerib eelnimetatud muudatused, saame me haldusreformikava toetada.

Liialt kaua on venitatud reformi läbiviimisega ja see vajab tegemist, kuid mitte ilma korraliku sisuta. Kui aga meie muudatusi ei aktsepteerita, seisame haldusreformi tänasele kujule kindlalt vastu ning lubame, et eelnõu menetlemine toob Keskerakonna poolt kaasa ka obstruktsioonimeetmete rakendamise.

Allakirjutanud:

Anneli Ott Võru linnapea aastatel 2009-2010 ja linnavolikogu esimees aastatel 2014-2015
Kersti Sarapuu Paide linnapea aastatel 2005-2011 ja linnavolikogu esimees 2011-2014
Valeri Korb Kohtla-Järve linnapea aastatel 1990-1991, 1996-1999, 2002-2003 ja linnavolikogu esimees 1999-2002 ja 2003-2007 Tarmo Tamm Põlva linnapea aastatel 1999-2011 ja vallavanem 1993-1999
Jüri Ratas Tallinna linnapea aastatel 2005-2007
Dmitri Dmitrijev Kiviõli linnapea aastatel 2007-2015
Mihhail Stalnuhhin Narva linnavolikogu esimees aastatel 2007-2011
Jaanus Karilaid Haapsalu linnavolikogu esimees aastatel 2009-2015
Aadu Must Tartu linnavolikogu esimees aastatel 2001-2007, 2009-2011 ja 2013-2015
Toomas Vitsut Tallinna linnavolikogu esimees 2005-2015

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
.läämlane
8 aastat tagasi

Kuule Jann,kellele Sa vastu seisad,kas haldus või rehvormi(erakond).

maestro
8 aastat tagasi

Karilaid, kesikud ning EKRE
on kaotanud mõistuse.
Nende pooldajad on süüdimatud
ning lumpen

toetan igati
8 aastat tagasi

See lõputute reformide jada on üle mõistuse juba. Aga selge on see et see pragune reform on kosmeetika ja ei lahenda sisulisi probleeme. Tore oleks kui Karilaid nüüd tegudeni ka jõuaks

kohalik
8 aastat tagasi

Mõistlik,Jaanus!

ohsaa
8 aastat tagasi

no see otsus on tubli tegu lõpuks ometi!!

ahv
8 aastat tagasi

teeb vigurit

maakas
8 aastat tagasi

Kuule Karilaid,millal sa tõeselt ka räägid või tegutsed,alles ajasid sa Haapsalu ja Ridala ühinema oma käsilaste kaudu,nüüd aga juba kirjutad alla paberile,milles ùhinemine on sellisel kujul võimatu.

ikka
8 aastat tagasi
Reply to  maakas

oled küll