Keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg (paremal) mullusel Matka messil Helsingis. Foto: Urmas Lauri
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) kiitis heaks Eesti biosfääri alal viimase kümne aasta jooksul teostatud tööd ning piirkonnaga seotud tulevikuplaanid.
Iga kümne aasta tagant peavad kõik maailma biosfäärialad esitama UNESCO peasekretariaadile põhjaliku aruande oma tegevustest ja eesootavatest projektidest, teatas keskkonnaamet BNS-ile. Ühtlase ja kõrgetasemelise arengu korral pikendab UNESCO biosfääriala sertifikaati ehk kvaliteedimärki, mis annab alale võimaluse eristuda oma traditsioonilise elulaadi ja erilise liigirikkusega teistest piirkondadest.
„Eesti puhul tõi UNESCO esile meie tihedat koostööd rahvusvahelise biosfäärialade võrgustikuga ning järjepidevat tööd ala arendamisel. Näiteks tunnustati Eesti projekte, mis olid suunatud taastuvenergia tootmisele, puidu kasutamisele ja rannikuvee puhtuse kaitsele. 2015. aasta korraldasime Euroopa biosfäärialade konverentsi Haapsalus, kus esitlesime meie haruldasi rannaniite ja loopealseid, mis jätsid väliskülalistele kustumatu mulje,“ lausus keskkonnaameti biosfääri programmiala spetsialist Lia Rosenberg.
Praegu ootavad rahastamisotsust mitu olulist biosfääri programmiga seotud projekti, mis positiivse otsuse korral tooks rohkesti väliskülalisi Eesti saartele. Koostöös Läti Põhja-Vidzeme biosfäärialaga on plaanis välja töötada uus turismimarsruut, mis kutsub huvilisi avastama meie alade rannikuväärtusi. Selleks kaasatakse projekti kohalikke põllumajandus-, toitlustus-, kalandus- ja turismiettevõtjaid, õppeasutusi ning muuseume, kes saavad pakkuda oma tooteid ja teenuseid. Marsruudile jäävates paikades saab proovida kalaroogasid, osaleda merematkadel, kuulata lugusid mere ja kaubateedega seonduvatest legendidest ning saada infot kohaliku eluslooduse kohta. Tegevustega soovitakse kaitsta programmiala bioloogilist mitmekesisust, tagades samal ajal säästva majandus- ja inimarengu.
„Sageli võtavad eestlased meie kauneid poollooduslikke kooslusi ja liigirikast loodust iseenesestmõistetavalt, ent nende alade hoidmiseks ja hooldamiseks tuleb näha vaeva, et need ka püsima jääksid. Selleks, et muuta meie biosfääriala nähtavamaks ja mõistetavamaks saarte elanikele ning külalistele, plaanime tähistada meie saarte „väravad“ vastavate infotahvlitega, kus on kirjas teave biosfääri programmiala ja selle olulisemate turismiobjektide kohta,“ ütles Lia Rosenberg.
Eestist kuulub UNESCO võrgustikku Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala, mis tegutseb juba 1990. aastast ning selle eesmärk on luua ja ellu viia maapiirkonna säästvat arengut. Tegevuste tulemusel peab olema tagatud Lääne-Eesti saarte elanike võimalus majandada tundlikus looduskeskkonnas nii, et neil oleks huvi saartele elama jääda ning seal säästva arengu põhimõtete alusel keskkonda hoides tegutseda.
