Möödunud reedeks saatsid ministeeriumid ja maavalitsused riigihalduse ministrile ettepanekud, millised riigiasutused võiksid Tallinnast maale ümber kolida. Ettepanekud olid suurejoonelised. Saare maavalitsus näiteks tahtis veeteede ametit, merekoole ja muinsuskaitseametit. Ida-Viru maavanema sõnul võiks sinna viia lausa kümne riigiasutuse või riigifirma peakontori või esinduse.
Nende taustal ei tundugi utoopiline Lääne maavalitsuse ettepanek kolida Läänemaale tervise- ja keskkonnaamet ning KIK ja jõuministeeriumide hankekeskused. Aga ainult teiste ettepanekute taustal.
Kiire pilk terviseameti koduleheküljele näitab, et seal on ametis üle kahesaja inimese. KIKis on peale maakondade esindajate veel umbes 80 töötajat. Suures osas on tegemist spetsialistidega, keda Haapsalust ei leia. Võib arvata, et kui mõni selline koloss tõesti Haapsallu kolida, hakkaks suurem osa praegusi töötajaid lihtsalt Tallinnast Haapsalus tööl käima. Võib-olla üüritakse 3–4 peale Haapsallu korter, kus vahel ööbida, aga vaid mõni koliks oma elamise ja pere Haapsallu.
Kes ei usu, vaadaku, kuidas haridusministeeriumi ametnikud Tallinna ja Tartu vahet sõidavad või Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse spetsialistid siin tööl käivad.
See ei tähenda, et riik ei saaks oma allasutusi pealinnast välja viia, kui seda läbimõeldult teha. 2009. aastal loodi Haapsalu kohtumajja üleriigiline maksekäsukeskus. Tööd sai seal 17 inimest: kaks kohtunikuabi ja 15 sekretäri. „Mulle tundub, et omal ajal tehtud otsus koondada maksekäsukeskus Haapsallu on end igati õigustanud,” ütles 2013. aastal justiitsminister Kristen Michal.
Ettevõtmine õnnestus, sest selle mastaap oli paras ja töötajad kohapeal. Praeguse kampaania ettepanekud näitavad aga pigem, et maavalitsused ei usu ka ise, et valitsus asutuste laialijagamist tõsiselt võtab. Seepärast vastavad nad maamehe huumoriga.