0

Tüli jättis Haapsalu varjupaiga välismaisest toetusest ilma

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

IMG_0041Vabatahtlik Cim Aaje ei taha Haapsalu varjupaigast enam midagi kuulda ja ütleb, et tunneb end Vilklas õnnelikuna. Foto: Eduard Laur

Märtsis MTÜ Haapsalu Loomade Varjupaigast sealsete segaste rahaasjade ja homofoobsete solvangute tõttu lahkunud vabatahtlik Cim Aaje pühendab end nüüd Läänemaa kodutute loomade varjupaigale.

„Tundsin Cimi juba varem ja kui nägin Facebookis Cimi kommentaari, et ta Haapsalu varjupaika enam ei lähe, helistasin kohe talle ja küsisin, mis juhtus. Cim rääkis mulle oma loo ära ja ma kutsusin ta meile. Tuligi!” rääkis Läänemaa kodutute loomade varjupaiga juhataja Kaja Maisalu.

Rootsist Malmöst pärit Aaje on varjupaikades vabatahtlikuna töötanud 28 aastat, kuid tema töö loomadega ei piirdu vaid sellega. Ühes loomapargis töötades sai temast veterinaari assistent, mis tähendab, et tal on õigus manustada loomadele ravimeid. Aaje spetsialiseerus kaslastele, kes on tema nõrkuseks siiani. Küsimuse peale, kas ta on lõvi ja tiigrit paitanud, lõid tema silmad rõõmsalt särama. „Jaa! Olen!”

Nende aastate jooksul on ta loonud kontakte loomakaitseorganisatsioonide ja teiste vabatahtlikega mitmel pool kogu maailmas. Viimased kaks aastat kuni märtsini kasutas ta enda loodud võrgustikku selleks, et saada Haapsalu varjupaigale rahalisi annetusi, toitu ja muud, mida varjupaiga igapäevases tegevuses vaja läheb. Nüüd rakendab ta Soome, Rootsi, Taani ja Hollandi loomakaitsega tegelevate organisatsioonide ja vabatahtlike toetuse Haapsalu varjupaiga asemel Vilkla varjupaiga vankri ette.

Neljapäeval, mil Lääne Elu Vilkla varjupaigas käis, oodati just saadetist Soomest Kiikoineni varjupaigalt ja sealsetelt vabatahtlikelt. Tulemas oli kaubikutäis lemmikloomatarbeid ja veidi ka toitu. Järgmine saadetis samast kohast tuleb juba 22. aprillil ja siis saabub suur kogus toitu koertele ja kassidele. See on alles algus – Aaje töötab selle nimel, et ka teised organisatsioonid oma võrgustikust Vilkla abistamisse kaasata.

Aaje selgitas, et selleks tuleb Haapsalu varjupaigas juhtunu tõttu vaeva näha. „Nüüd tuleb kogu see süsteem uuesti üles ehitada. Soomlased käisidki alguses vaatamas ja oludega tutvumas, et kuidas siin asjad on – lugu Haapsalu varjupaigaga oli neile nagu külm dušš. Nad tahavad veenduda, et kõik rahalised annetused saavad korralikult registreeritud ja kinnituse, et see raha läheb ainult loomadele,” selgitas Aaje.

Maisalu sõnul on soomlaste ettevaatlikkus mõistetav. Nad kurtsid, et neil polnud Haapsalu varjupaiga puhul ülevaadet, kus ja kuidas annetatud summad kajastusid, aga Vilklas on kogu paberiasjandus rangelt paigas kuni selleni välja, et iga liiki annetusteks on oma pangakonto – mis läheb varjupaiga auto ostmiseks, mis kassimajade-koeraaedikute kohendamiseks, mis loomade raviks ja toiduks. „Meil ei ole praegu isegi tööautot – sõidame minu isikliku autoga,” ütles Maisalu.

Maisalu on asjade käigu üle väga õnnelik ja nimetas Aajet taeva kingituseks. „Nüüd me saame endale jalad alla ja asjad hakkavad paremaks minema. Meil on näiteks ühte kassimaja juurde vaja – meil on praegu korraga neli kassiemmet 16 paarinädalase kassipojaga ja kui need väiksed trullad hakkavad seal kõik majandama, siis…” rääkis Maisalu ja märkis, et eelmise beebibuumi ajal tuli kassipoegade käsutusse anda kitsuke kontoriruum.

Praegu ongi peamine ehitada kassimajale laiendus ja panna püsti veel üks kassimaja. Aaje on pidanud mõne ehitusfirmaga ka läbirääkimisi lootuses, et ehk pannakse sellele ettevõtmisele õlg alla.„Niisuguseid rajatisi saame ehitada ainult aitajate toel,” nentis Maisalu ja selgitas, et endiselt oodatud on abi nii ehitusmaterjali kui ka rahalise toetuse näol.

Eelmisel aastal otsis Aaje uue kodu 96-le Haapsalu varjupaiga kassile ja üheteistkümnele koerale. Osa rändas välismaale – Soome, Rootsi, Inglismaale, teised jäid kodumaapinnale. Näiteks on Tallinna kassikohviku kiisud pärit just Haapsalust. „Soomes Tampere kassikohvikus on ka Haapsalu kassid. Nüüd hakkavad samad omanikud tegema kassikohvikut Kuopiosse – just eile (kolmapäeval – toim.) rääkisin nendega. Sinna lähevad nüüd juba Vilkla kassid,” seletas Aaje.

Haapsalu varjupaik: midagi ei muutu!

Haapsalu varjupaiga juhataja Maarek Nõmmik oli esiotsa väga tõrksalt meelestatud, kui loo autor talle helistas ja päris, kuidas edaspidi hakkama saadakse. „Sellega ei muutu mitte midagi. Me oleme enne hakkama saanud ja saame ka edaspidi. Kõik!” teatas Nõmmik.

Nõmmik kinnitas, et Haapsalu linnale osutatava teenuse kvaliteet oli tagatud enne seda, kui Aaje nendega liitus, ja tagatakse ka pärast vabatahtliku lahkumist. „Me saime Cimilt väga palju uut infot, kuidas asju ajada, ja kasutame neid teadmisi ka edasi. Ta oli kassidega ju superinimene!” hüüatas Nõmmik. „Ma suhtun Cimi, tema töösse ja kogemusse, mille ma sain temaga koos töötades, väga positiivselt.”

Kiitvaile kommentaaridele vaatamata ei soovinud Nõmmik endiselt rääkida, miks ja kuidas neil suhted rootsi vabatahtlikuga käest ära läksid. „Meedias on kõik need vastused juba olemas, ma ei taha sellest rohkem rääkida. Et ta sinna läks, on tema otsus.”

IMG_0010 IMG_0050 IMG_0062 IMG_0091 IMG_0113 IMG_0117 IMG_0122 IMG_0133 IMG_0143 IMG_0146 IMG_0195 IMG_0203 IMG_0207IMG_0099IMG_0120IMG_0022

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz