Bussijuht Eino Aru on Nõva liini sõitnud 2004. aastast. Foto Arvo Tarmula
Läänemaal on bussiliine, kus ei sõida mõni nädal ühtegi inimest, näitas ühistranspordi uuring. Maavalitsus neid liine sulgeda ei kavatse, kuid 2018. aastast võib osa neist muutuda nõudeliinideks ning bussi peab telefonitsi ette tellima.
Varahommikuse Variku–Nõva–Haapsalu bussiga liinil nr 15, mis väljub esmaspäeviti 5.55 Variku peatusest sõitis suvisel uuringusse sattunud päeval kolm inimest ning sügistalvise uuringunädala esmaspäeval vaid üks inimene.
Hommikul kell 6.50 väljuval Haapsalu–Asuküla bussiga ei sõitnud loenduse nädalal esmaspäevast reedeni ühtki inimest. Sama bussiga sõitis Asukülast Haapsallu viie päeva jooksul kaheksa inimest.
Need näited pärinevad firma Reach-U (endine Regio) Läänemaa ühistranspordi uuringust, mis saab valmis aprilli jooksul ja mida tutvustati sel nädalal ühistranspordiseminaril Kullamaal.
Uuringus on analüüsitud sõitjate hulka kõigil Läänemaa avalikel bussiliinidel, samuti näiteks seda, kus inimesed tegelikult elavad ja kui kaugel neist on peatused. Uuringu koostajad teevad maavalitsusele ettepanekud, kuidas bussiliiklust tõhusamaks korraldada.
Sel sügisel kuulutab maavalitsus välja uue bussiliinihanke, mille võitja hakkab liinidel sõitma 2018. aastast. Uuring on osa hanke ettevalmistusest.
„Otsime lahendusi, kuidas väga väikese sõitjate arvuga maakonnaliine ka tulevikus käigus hoida,” ütles Lääne maavalitsuse arendus- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.
Ühe sõitja pärast Nõvale
Läänemaa üks kehvema täitumusega bussiliine on nr 15, mis peab ühendust Nõva ja Haapsalu vahel. Neljapäeval läks Haapsalust selle bussi peale kuus inimest, kuid enamik neist ostis pileti Haapsalu lähedale Linnamäele. Lõppu sõitis vaid üks inimene.
„Sõitjaid õieti polegi. Neid on kõvasti vähemaks jäänud,” ütles 2004. aastast Nõva liinil sõitnud bussijuht Eino Aru. „Haapsalu Autobaasi ajal sõitsin üldse suure bussiga – 36 kohta ja buss oli täis!”
Sõitjate vähenemise üks põhjus on bussijuhi sõnul selles, et vald pani pensionäridele käima oma bussi, mis toob tahtjad kord kuus tasuta Haapsallu.
Teine probleem on tema sõnul selles, et ei tehta omavahel küllaldaselt koostööd. „Enne said Harjumaa Vihterpalu inimesed reedel sõita Haapsallu ja õhtul Nõva kaudu ümberistumisega tagasi. Nüüd enam ei saa, sest busside sõiduaegu muudeti. Varem sai Dirhami rahvas reedeti sõita selle bussiga Nõvale ja sealt edasi Harjumaa bussiga Tallinna. Ka seda ei saa enam,” ütles Eino Aru.
„Noored sõidavad rohkem autodega. Oli seltskond, kes käis bussiga Haapsalus kutsekoolis. Üks sai auto ja kõik hakkasid sellega koolis käima,” tõi ta näite.
„Sellised väikesed asjad kõik kokkuvõttes mõjutavadki. Peamine on muidugi, et maal on rahvast vähemaks jäänud,” ütles bussijuht.
Nõva liiniga ongi tõenäoliselt kõige keerulisem, ütles Lääne maavalitsuse ühistranspordi vaneminspektor Külliki Kübar. „Põhja-Läänemaa asustus on hõre. Vahemaad on tohutud. Võib-olla proovida seal nõudepeatusi.”
Nõudepeatuste puhul sõidab buss kaugemat otsa siis, kui keegi on peale tulemas või sinna minemas. Sinnaminekuga on lihtne – kui keegi ostab pileti nõudepeatusse, siis buss sõidabki sinna. Kui keegi tahab sellisest peatusest peale tulla, peab ta päev varem ette helistama.
„Me juba katsetame seda liini nr 12 Lihula–Rumba bussiga. Seal on hea lihtne, sest lõpp-peatus on tupiktee. Seal on mõni inimene, kes vahel harva bussiga sõidab. Siis annab teada ja buss tuleb kohapeale. Muidu jätab buss kaks viimast peatust sõitmata ja ootab selle aja. Ei pea tühja sõitma,” rääkis ta.
Teine võimalus on panna hajaasustusega paikades käima kogumisliinid. „Üks kuni kolm liini toovad inimesed mõnda suuremasse punkti, näiteks Linnamäele kokku ja sealt läheb üks buss edasi,” selgitas Külliki Kübar.
Nii Külliki Kübar kui ka Merle Mäesalu kinnitasid, et maavalitsuse eesmärk ei ole lõhkuda pika aja jooksul sisse töötatud liinivõrku.
„Lahendus on paindlikkuses. Riigi raha tuleb kallilt ja seda peab säästlikult kasutama, aga ka hajaasustuse inimene tahab sõita,” ütles Merle Mäesalu.
Juurde on tulnud nii raha kui ka liinikilomeetreid
Lääne maavalitsus korraldab bussisõitu 25 avalikul maakonnaliinil. Nende seas on kolm Haapsalu liini, Vormsi maakonnaliin ja suvebuss.
Samuti korraldab maavalitsus viit kaugliini: kaks Tallinna, neist üks Keila kaudu, ning liinid Pärnusse, Märjamaale ja Tartusse.
Avalikud liinid saavad raha kolmest allikast. Ülekaalus on riigi dotatsioon, teisel kohal on piletitulu ja kolmas osa omavalitsuste toetus, mis tähendab praktikas õpilaste sõidu kinnimaksmist.
Raha taotleb maavalitsus sõidudotatsiooniks igal aastal. 2015. aastal oli liinikilomeetreid 1,56 miljonit. Riik andis 961 000 eurot, millest said vedajad 900 000. Piletitulu oli 330 000 ja omavalitsustelt tuli 125 000.
„Kui oleme korralikult põhjendanud, oleme riigilt ka raha juurde saanud. Teine võimalus on kasutada uuteks liinideks sisemisi ressursse – liinivõrku ümber teinud,” ütles Merle Mäesalu.
Liinikilomeetri kohta oli riigi toetus 67, piletitulu 23 ja omavalitsustelt tuli 9 protsenti. Üks protsent tuli mujalt, valdavalt raha, mis maksti riigigümnaasiumide õpilaste sõitude eest.
„Eelmise aastaga võrreldes kasvas piletitulu ühe protsendi. Piletihinnad on 2007. aastast samad,” ütles Merle Mäesalu.
„Väga oluline trend on, et väheneb omavalitsustelt tulev raha. Omavalitsuste raha vähenes aastaga üheksa protsenti. Õpilaste arv väheneb,” lisas ta.
Liinikilometraaž on kasvanud. 2010. aastal oli see 1,3 miljonit kilomeetrit, 2015 juba 1,5 miljonit – viie aastaga 200 000 kilomeetrit lisa.
Statistika näitab ka piletimüügi kasvu – 2010. aastal müüdi 578 000 piletit, 2015. aastal 614 200 piletit.
Sellest ei saa aga järeldada, et nii palju on sõitjaid juurde tulnud. „Võtsime kasutusele nullpiletid inimestele, kes sõidavad tasuta. Varem lasi bussijuht nad niisama bussi, nüüd annab 0 eurot maksva pileti. Nende piletitega sõidavad linnaliinibussides Haapsalu pensionärid ja koolieelses eas lapsed. Ka puudega inimesed, aga nende osakaal on väike ja statistikat eriti ei mõjuta,” ütles Mäesalu.
Uus piletimüügikorraldus annab täpse ülevaate sõitjaist ja lubab teha täpsemaid analüüse.
Rätsepatöö
Praegu on maavalitsusel kolm ühistranspordilepingut – kaks M.K.Reis X-i ja üks L&L-iga, hinnad vastavalt 0,873 ja 0,869 eurot kilomeetri eest ning 0,892 eurot kilomeetri eest.
Selle raha saab vedaja kätte iga liinikilomeetri eest, ei sentigi rohkem ega vähem. Aga kogu see raha ei tule riigieelarvest. Riigieelarvest makstav summa selgub pärast seda, kui on teada eelmise kuu piletitulu summa ja kohalike omavalitsuste toetuse summa.
„Mida rohkem teenib firma piletitulu, seda vähem peab riik maksma. Vedaja huvi on sõita võimalikult palju kilomeetreid kas või tühjalt. Meie huvi on säästlikult kasutada riigi raha ja et inimesed, kes seda vajavad, saaksid bussiga sõita. See on rätsepatöö,” ütles Merle Mäesalu.
Liinihange kuulutatakse välja sel sügisel. Võitja või võitjad hakkavad liinidel sõitma 2018. aastast. „Aega on üle aasta, et bussifirmadel oleks aega ka näiteks sobivaid busse tellida,” ütles Merle Mäesalu.
Praegu ei ole veel otsustatud, kui pikaks ajaks bussifirmat otsitakse. „Teenindaja võib võtta seaduse järgi kuni kümneks aastaks, praktikas on pikkus olnud ka kaheksa aastat,” sõnas Külliki Kübar.
Suuresti on säästukohtade leidmine bussifirma osavuse küsimus. „Meie anname osalejaile oma aruanded. Kütusehind on bussifirmadel sarnane, palga asjus tahame, et täidetaks ametiühingu kollektiivlepingu kokkuleppeid. Kui elu koondub keskustesse, peavad inimesed seal rohkem käima. Meie mure on tagada neile väga hea liikumisvõimalus, et nad saaks oma teenused kätte,” ütles Merle Mäesalu.
„Nõudeliinid on teema isegi siis, kui maanteeamet ei suuda küllalt kiiresti nõudepeatuste kontseptsiooni välja töötada. Siis teeme ise,” lisas ta.
Õigus Mati. Ma ei saa ka aru, miks peaks suuri busse kasutama, kui inimesi vähe. Vaikebussid võtaks vähem kütust ja ega keegi eriti pead ka ei viitsi vaevata. Aga vaata lollusi, neid tuleb suisa varrukast ilma mõtlematta!
Islandil, kus kunagi töötasin, oli enam kui tavaline, et teatud kohtadesse sõitis buss sisse ainult reisijate olemasolul, ainult et reageerimisaeg oli lühem, kaks tundi, ja helistada tuli otse bussijuhi mobiiltelefonile, mis igas peatuses kirjas oli. Teine asi, et bussifirmade koostöö ja isegi ühe ja sama firma erinevate liinide graafikud võiksid olla senisest paremini kooskõlastatud. Et minu konkreetne pretensioon käib Pärnu maavalitsuse koordineeritavate liinide kohta, siis Läänemaa lehes pole suuremat mõtet seda teemat avada. Isegi Pärnumaal ei suudetud sellest aru saada. Ning kolmas ja väga konkreetne asi. Kas keegi on arvutanud kokku, kui palju läheb maksma suure bussi sõit Pärnust Lihulasse?… Loe rohkem »