0

Tiina Roosalu kantseldab iga päev tuhandet hoolealust

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Tiina Roosalu (1). Tarmula

Vasikalaudas. Tuhandet hoolealust Tiina Roosalu iga päev üle patsutada ei jõua, aga mõned ikka. Foto Arvo Tarmula

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis Leediküla farmi loomakasvatusjuhi Tiina Roosalu 2015. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks.

Kui Tiinale intervjuu asjus helistan, ütleb ta, et tea, kas on mõtet, juba mitu intervjuud antud, Terevisiooniski käidud. Tegelikult ongi ajakirjanduse ärgas huvi ainus muutus, mille on aunimetus endaga kaasa toonud. Muidu peab ikka samas vaimus edasi minema, nagu Tiina ütleb, iga päev loomi söötma ja lüpsma. Ega lauta saa kinni panna.

„Tegelikult on see tiitel ettevõttele ja kõikidele, kes siis töötavad. Ma ei tee seda tööd ju üksi,” ütleb Tiina. Leediküla farmis töötab kokku 27 inimest.

Aunimetus on siiski ainulaadne. Kui parima lihaveisekasvataja tiitel on maakonda ennegi tulnud, siis parima piimakarjakasvataja oma on esimene. Selles aga, et tiitli sai just Tiina Roosalu, pole midagi üllatavat: Leedikülas tegutsev Nigula Piim on maakonnas kõige suurem ja esimene lüpsifarm, kus lehmad annavad üle 10 000 kilo piima aastas. Selle piiri ületas Leediküla farm juba 2014. aastal. 2015. aasta toodang oli 10 509 kilo. Päevas lüpsavad Leediküla lehmad keskmiselt 33 liitrit, paremad 60 liitrit. Eesti piimafarmide edetabelis ollakse 20.–30. kohal. Päevas läheb Leedikülast kombinaati 14 000 kilo piima. Nigula Piim on aastaid olnud Äripäeva edetabelis maakonna edukaim põllumajandusettevõte.

Konservatiivsed loomad

Parima piimakarjakasvataja väljaselgitamisel arvestab MES piimarasva ja -valgu kogutoodangut lehma kohta, keskmist piimatoodangut, somaatiliste rakkude arvu piimas, tõuaretust ja näitustel osalemist. Maakeeli tähendab see, et lehmad olgu ilusad ja terved ning andku palju head piima. Terved on nad siis, kui neid hästi koheldakse, ja palju ning korralikku piima annavad siis, kui toit on õige ja hea.

Kõige selle eest kannabki Tiina Roosalu iga päev hoolt. Hoolealuseid on tal tuhat: 500 lüpsilehma ning teist sama palju noorloomi ja vasikaid.

„Kuidas on võimalik, et Leediküla lehmad nii palju piima annavad? Mida siin teistest teistmoodi tehakse?” küsin.

Peale hea piimasaagi on Leediküla lehmad ka puhtad ja sõbralikud. Laut on muidugi laut, aga nii puhtaid ja uudishimulikke veiseid ei ole mina näinud. Pikas reas sirutuvad koonud tulijate poole, vasikad pistavad nina pihku ja mullikalaudas võtab meid vastu häälekas koor: seal pole toidujaotuur veel käinud ja mullikad annavad teada, et kui juba tuldi, siis antagu hüva rooga ka.

Tiina ütleb, et teisiti ei tehta Leedikülas suurt midagi: söötmine peab korras olema ja lüpsmine täpselt käima. Loomadel peab olema aega süüa, magada ja omavahel suhelda. Lüpsile tuleb loomi suunata, mitte ajada või karjuda.

Veis on uudishimulik loom, aga söögi ja lüpsiaegade asjus ajatundlik ja konservatiivne – toit olgu iga päev ühesugune ning lüpsmine täpipealt ühel ja samal ajal. Ei ole nii, et täna saab üks silo otsa, homme antakse teine ette. Üle tuleb minna sujuvalt, nii et loomad muutusest õieti aru ei saa. Ei ole ka nii, et lüpsil tund ropsti siia-sinna. Üks tund on väga suur hulk aega, kui tegu on veistega. Suvist ja talvist kellakeeramist elavad loomad kehvasti üle, st elaksid, kui lüpsiaega tasapisi ei muudetaks.

Patsutamist tahavad farmiloomad ka, see võib isegi ohtlik olla, ütleb Tiina. Kui ikka suur loom selja tagant Tiinat „kallistama” tuleb, võib  ta „kallistatava” ümber lükata, ja seda on juhtunudki.

Tuhandet looma Tiina iga päev patsutada muidugi ei jõua, aga mõned ikka, ja seegi on osa Tiina tööst. Rahulikud ja sõbralikud on Leediküla loomad ka sellepärast, et nad on terved ja neid pole vaja taga ajada, et ravida. Söötmisega on nii, et ajad, mil lehm sai sületäie heinu ette ja sahmaka soola sisse, on jäädavalt möödas. Vähemalt suurfarmis küll, ja see, kuidas Tiina Roosalu loomadele toidusegu koostab, on täppisteadus. Kui inimesi niimoodi toidetaks, poleks ükski üle- või alakaalus, kõik oleksid tippvormis nagu Leediküla farmi lehmad.

Mikser segab ja jagab

Tohutu suures varjualuses on mehekõrgused kuhjad sojat, maisi, rapsikooki, nisu ja otra. Umbes ei võeta sealt midagi. Loomad on jagatud piimaanni ja muude omaduste järgi rühmadesse, iga rühm saab oma kindlat toidusegu.

Tiinal on toidusegude koostamiseks programm, mis kõik täpselt välja arvutab. Kogu info läheb mälupulga moodi vidina sisse, mille järgi mikser õige segu valmis teeb.

Mikser maakeeli on sõiduk, mis toitu segab ja jagab. Miksereid on Leedikülas kaks ja need on inimesest targemad. Tiina räägib, et kord läinud mälupulgad segamini, mikserijuht võtnud vale pulga, aga suuremat kahju sellest ei sündinud. Mikser saanud aru, et pulk on vale, ja seganud omapäi kokku eelmise päeva toidusegu, mis oligi enam-vähem õige toit.

Lüps algab Leediküla farmis öösel kell kolmveerand kolm ja lõpeb õhtul kell üksteist. Lüpstakse kolm korda. Hommikune ja õhtune lüps kestavad viis tundi, lõunane neli.

Tiina kui loomakasvatusjuhi tööpäeva algus ja lõpp nii dramaatilised ei ole. „Minul on päris tavaline tööpäev, tavaline kontoritöö, kella kaheksast viieni,” ütleb Tiina.

Muidugi käib ta ka laudas ja on ööselgi valmis iga kell kohale tulema. Telefon on tal alati sees, kui peaks midagi juhtuma, aga mida aasta edasi, seda vähem juhtub. Loomadega on Tiina töötanud eluaeg, Leedikülas läheb kaheksas aasta. Kurioosumina on ta perest, kus loomi ei peetud. „Ainult kass oli,” ütleb Tiina.  Loodus ja maaelu aga meeldisid talle juba lapsena, nii et Taebla keskkooli lõpetanud neidis plaanis isegi bioloogiat õppida, aga mõtles ümber ja läks Tartusse maaülikooli (toona põllumajandusakadeemiasse) loomakasvatuse peale. „Võib-olla sellepärast, et ma ei osanud ette kujutada, mis tööd ma bioloogina teen. Loomakasvatus andis ameti, mis toob leiva lauale, ja on toonud ka,” ütleb Tiina.

Tiina esimene töökoht pärast ülikooli lõpetamist oli Piirsalu kolhoos. Siis kadusid kolhoosid ja tulid farmid. Vahepeal mõtles Tiina küll korraks, et lõpetab loomadega ära, ja läks raamatupidajaks, aga mitte kauaks. Leediküla farmi kutsus Tiina Nigula Piima tegevjuht Väino Narusk. „Siin ma nüüd olen,” ütleb Tiina silmade särades.

Tiina Roosalu

* sündinud 1968 Varikul

* lõpetanud Risti algkooli, Taebla gümnaasiumi ja maaülikooli loomakasvatuse erialal 1992

* põline piirsalukas

* Nigula Piima loomakasvatusjuht, 2015. aasta parim piimakarjakasvataja

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz