Täna tähistataval üleilmsel tarbijaõiguste päeval juhib tarbijakaitseamet tähelepanu suurimatele müütidele, mis eksitavad tarbijaid.
Üleilmse tarbijaõiguste päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikide presidendi J. F. Kennedy 15. märtsil 1962. aastal peetud kõnest, mis pani aluse tarbijaõiguste seadusandlusele.
Eesti tarbijate põhiõigused on kirjas tarbijakaitseseaduses. Pöördumised tarbijakaitseametisse on näidanud, et nii tarbijate kui kauplejate seas levib ka müüte, mis tõele ei vasta.
Müüt: Kui kaupluse riiulil on tootele märgitud soodsam hind, kui kassas, siis on kauplusel kohustus see toode müüja tarbijale soodsama hinnaga.
Tegelikkus: Kui hind on saalis ja kassas erinev, siis on tegemist tarbijakaitseseaduse rikkumisega, kuid kauplejal ei ole sellest hoolimata kohustust müüa toodet soodsama hinnaga. Küll aga peetakse kaubanduses heaks tavaks, kui sellise hinnaeksimuse korral antakse kliendile õigus osta toode soodsama hinnaga, et hoida tarbijaga head kliendisuhet. Mitme kaubandusketi esindajad on seda ka avalikult välja öelnud. Seega tasub tarbijal taolisesse olukorda sattudes see ettepanek teenindajale teha. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib tarbija kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda.
Müüt: Kui ostetud kaup on kvaliteetne, aga tarbija on hiljem leidnud, et ta siiski seda ei soovi, siis on tal õigus tagastada toode poodi 14-päeva jooksul ja raha tagasi saada.
Tegelikkus: 14-päevane taganemisõigus kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, tellitud kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus. Tavapoest ostes ei ole seadusest tulenevat uutele kvaliteetsetele (kui tootele ei ole pretensiooni) toodetele 14-päevast taganemisõigust Eestis alates aastast 2004. Küll aga on see tervitatav hea tava kauplejate poolt, mis on laialt levinud eriti väljaspool Eestit. Sellise võimaluse kasutamise kohta tasub tarbijatel küsida enne ostuotsuse tegemist, et mitte hiljem pettuda. Kui aga seda ei võimaldata, tuleb sellega leppida.
Müüt: Telefonitsi saadud müügipakkumine on jõus kohe, kui tarbija annab telefonitsi oma nõusoleku.
Tegelikkus: Telefonitsi öeldud jah-sõnast ei piisa, et tarbijal tekiks maksekohustus. Lepingu sõlmimiseks on vajalik ka kirjalik müügipakkumine tarbijale, millega nõusolekut on tarbija kirjalikult kinnitanud. Kui kirjalikku kinnitust ei ole, siis saab nii saadetud pakki kui sellele järgnevaid saadetisi pidada tellimata asjadeks, mille vastu võtmist ning endale jätmist ei saa lugeda lepinguga nõustumiseks.
Müüt: kui ostetud tootel esineb defekt, on tarbijal õigus kauplejalt kohe raha tagasi saada.
Tegelikkus: Kui kaup osutub defektseks, on tarbijal õigus pöörduda pretensiooniga müüja poole. Ostjal on õigus nõuda müüjalt defektiga kauba parandamist või asendamist. Müüja võib valida esmasena ka parandamise, näiteks lähtuvalt oma kulutustest. Kui toote parandamine ebaõnnestub või toote samasugusega asendamine ei ole võimalik, on õigus tarbijal raha tagasi saada. Seejuures peab asendatav toode peab olema sama värv, sama mudel, sama suurus. Kui samasugust toodet ei ole anda, on tarbijal õigus raha tagastamisele.
Müüt: Pretensiooni esitamise õigus on sama, mis garantii.
Tegelikkus: Pretensiooni esitamise õigus tuleneb seaduses ning seda ettevõtja tarbijale kitsendada ei tohi. Garantii andmise kohustust ettevõtjal ei ole. Kui antakse, peab olema tarbijale antud ka garantiitingimused ning sellisel juhul peab garantii igal juhul pakkuma rohkemat, kui seadusest tulenevast pretensioonist esitamisest tulevad võimalused toote parandamise, asendamise või lepingu lõpetamisega.
Müüt: Tarbijaõigused kehtivad nii ettevõtjalt kui ka eraisikult ostes.
Tegelikkus: Kui tegemist on eraisikute vahelise kauplemisega ehk tegu pole kutsetegevusega, siis ei laiene tarbijat kaitsvad regulatsioonid, näiteks 2-aastane pretensiooni esitamise õigus või 14-päevane tarbija õigus sidevahendi abil sõlmitud või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda. Alati on tark enne ostu sooritamist veenduda müüja isikus ning silmas pidada, et eraisikust müüja puhul saab vaidluse korral pöörduda üksnes kohtusse.
Müüt: Defektse kauba puhul peab tarbija nõustuma raha tagasi saamise asemel ettevõtja pakutud kinkekaardiga.
Tegelikkus: Kui defektse toote parandamine või asendamine ei ole võimalik ning tarbijal on soov defektse kauba eest raha tagasi saada, siis muu toote vastu asendamine ega kinkekaardi pakkumine ei ole raha tagastamine. Kaupleja võib pakkuda kinkekaarti, aga tarbija ei pea sellega nõustuma ning tal on õigus küsida makstud raha tagastamist.
Rohkem teavet tarbijakaitseameti kodulehelt:
