Koormuspiirang teel ajab Panga küla ettevõtjad marru

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Tonnaažipiirangu märk Kiideva teel 2016. aastal. Foto: Urmas Lauri

Kevadise teedelagunemise tõttu on Parila-Kiideva teel keelatud raskemate kui 8 tonni kaaluvate sõidukite liiklus. Kohalikud ettevõtjad on marus, sest nende tegevus on varasemaga võrreldes palju keerulisemaks muutunud.

See on tavaline, et teede lagunemise aegu piiratakse mõningatel maanteedel raskete sõidukite liiklust. Tänavu saabus teede lagunemine erakordselt vara, piiranguid kehtestati paljudel teedel juba veebruaris.

„Ajutine märk, teede sulamise aegu pandi,“ ütles maanteeameti Haapsalu esinduse hooldeosakonna peaspetsialist Tiit Ruut.

Kuigi vahepeal on ilmad taas talvisemaks muutunud, on sulailmad üsna varsti päral ning selle tõttu piirangumärki enne teede lõplikku tahenemist maha ei võeta. Parila-Kiideva teel ei ole varasematel aastatel kevadeti koormust piiratud.

„Sellel teel [tonnaažipiirangut] enne ei rakendatud,“ lausus Ruut.

Mullu suvel remonditi 13,2 kilomeetrit pikkuse Parila-Kiideva maantee 8 kilomeetri pikkusest mustkattega osast viie kilomeetri pikkune lõik Parilast kuni Panga külani. Uuendatud teekatte pärast raskeid veokeid praegu sõitma ei lubatagi.

„Kuna remondijärgselt on teekate varasemast mustkattest oluliselt õhem, siis kehtestatigi piirang, et vältida teekatte purunemist,“ selgitas Tiit Ruut ja lisas, et maanteeametiga kooskõlastatult võivad ka raskemad veokid praegu teel sõita.

Piirang häirib oluliselt kohalikke ettevõtete tööd, kinnitavad ettevõtjad üksmeelselt.

Säästuremont

Panga külas on kaks autovedudega tegutsevat ettevõtet. Füüsilisest isikust ettevõtja Tarmo Matsik ütles, et keelumärk koduküla teel häirib teda niipalju, et ta pidi oma viiele veoautole maanteametist keelualal liiklemiseks load taotlema.

„Maanteeametis oldi arusaajad, et kui minu aadress on märgi taga, siis pean ma oma autodega sinna ligi pääsema,“ ütles Matsik.

Viiele veoautole loa taotlemine võttis tal päevajagu aega.

„Esmaspäeval täitsin interneti kaudu taotluse, teisipäeval sain loa,“ meenutas Matsik ja lisas, et varem sai lube Haapsalust nüüd on kõik Tallinnas, kuid asju saab ajada interneti kaudu.

Remonditud teelõiku iseloomustas Tarmo Matsik lakooniliselt: „Säästuremont.“

Vana tee oli Matsiku sõnul muudmoodi vilets – kitsas ja jõnksuline. Aga koormuspiirangut toona polnud.

Panga küla teine autoettevõtja Rein Viilma ütles, et tema pole läbipääsulube seni veel taotlenud.

„Helistasin Jüri Ruudule, et mis nüüd saab, kas pean oma autod Parila parklasse jätma ning juhid sõidavad siis bussiga koju ja hommikul tagasi Parilasse. Soovitas load võtta. Mina olen praegu ilma läbi ajanud,“ ütles Viilma.

Rein Viilma ei osanud remonditud teelõigule esiotsa hinnangut andagi.

„Öösel tulede valges on hästi näha, kui ebatasane on teekate,“ nentis Viilma ja lisas naerdes: „Vajab peenhäälestust.“

Keegi ei vastuta, keegi ei julge otsustada

Hoopis karmimad on oma hinnangutes ettevõtjad, kelle firmade tegevus sõltub kaugemalt tulnud veokitest.

„Kõiki ettevõtteid häirib see piirang,“ väitis Sinalepa Puu OÜ juhatuse liige Madis Lehismets, täpsustades, et Panga külas on hädas vähemalt kuus ettevõtet.

„Erakordselt rumal!“ pahvatas Lehismets ja lisas, et tee tehti halvem kui see varem oli. „Süüdimatu olukord, keegi ei vastuta – keegi ei julge otsustada.“

Madis Lehismets ütles, et läbisõiduloa taotlemine on tüütu, ning ega seda tunniga saagi.

„Ma ju ei tea ette, milline auto meile kaupa tooma tuleb, kuid eraldi luba on vaja saada iga auto kohta,“ selgitas Lehismets.

Mees pöördus abi saamiseks ka Ridala vallavalitsusse. „Vallast öeldi, et see pole nende mure, et tegemist on ju riigiteega“ oli Lehismets hämmingus. „Selgitasin, et kuidas nii, et pole teie mure, minu aadress on Panga küla, Ridala vald, ning alles tuleb Eesti.“

Vallast tühjade pihkudega jäänus ettevõtja kurtis muret ka Haapsalust pärit riigikoguliikmele Lauri Luigele.

Madis Lehismets otsis abi ka maanteeametist. „Sealt öeldi, et kuna teel on garantiiaeg, siis ei saa raskeid veokeid peale lubada.“

Lehismetsa sõnul ei päästa tuttuut teekatet purunemisest ka koormuspiirang. „See oli näha juba suvel, et [remonditud teelõik] laguneb. Praegu on teel sõites pidev vibratsioon sees,“ kirjeldas Madis Lehismets.

Trei Puidukaubad OÜ juhatuse liige Gallo Trei ütles, et kogu ettevõtlus Panga külas on seiskunud.

„See on ju täielik jama, mis on kokku keeratud!“ ütles Trei. „Taheti teha midagi, kuid välja kukkus nagu alati!“

Ka Trei on üritanud vallalt abi saada. „Vallavanemale helistasin üleeelmisel nädala lõpus, soovitas pöörduda maanteeametisse. Et pean hakkama palvekirju kirjutama,“ lausu ettevõtja pahaselt.

„Meile tuleb öösel Lätist, Leedust või Valgevenest kaubaauto, kust ma neile kohe sissesõiduloa saan,“ kirjeldas Trei. Takerdunud on ka kauba saatmine Soome. „Milline auto meile kauba järgi tuleb, seda pole ju ette teada.“

Gallo Trei sõnul oleks maanteeametil mõistlik lubada kohalikel firmadel piiranguteta tegutseda.

„Aga praegu on olukord hullem kui Vene ajal!“ oli Trei oma hinnagus karm.

Maanteeamet selgitab

"Riigiteele nr 16111 Parila-Kiideva km 0,0-5,120 teostati 2015 aastal säilitusremont, mille raames olemasolev kate freesiti, laotati uuesti teele tagasi ning laotatud kattele teostati kahekordne pindamine," selgitas maanteeameti lääne regiooni ehitusvaldkonna juht Margus Eisenschmidt.

Eisenscmidti sõnul tingis säilitusremondi asjaolu, et 1979. aastal ehitatud kuue meetri laiune kate oli aja jooksul servadest kitsaks murenenud ning katte põikprofiilid ei vastanud enam ohutu liikluse nõuetele. Samuti oli teel palju piki- ja võrkpragusid, milliste kaudu pääseb vesi tee konstruktsiooni. Remondi tulemusel laiendati kate seitsme meetri laiuseks tagamaks sõidukitele võimaluse ohutult sõita.

"Koormuspiirangu rakendamine kevadisel perioodil, kui temperatuur pidevalt kõigub pluss ja miinuskraadide vahel, ei ole uus praktika ning seda rakendatakse ka teistel Läänemaa riigiteedel. Loomulikult on kõigil ehitatavatel objektidel ka ehitajapoolne garantii, mille jooksul likvideeritakse avaldunud vead," teatas Margis Eisenscmidt.


Parila–Kiideva tee nr 16111

  • Kõrvalmaantee Lääne maakonnas Ridala vallas.
  • Maantee on 13,241 kilomeetrit pikk. Tee on kogu ulatuses mustkattega
  • Teel liigub Haapsalu–Kiideva–Puise liinibuss. Tonnaažipiirangu märk Kiideva teel (1) Tonnaažipiirangu märk Kiideva teel (2) Tonnaažipiirangu märk Kiideva teel (3)
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kehvad teed: massipiiranguid on maanteedel kehtestatud ligi 1600 kilomeetri ulatuses | Lääne Elu
8 aastat tagasi

[…] 3. märtsil kirjutas samas probleemist ka Lääne Elu. […]

marru
8 aastat tagasi

ajavad tavaliiklejaid need rahaahned raskeveokidte omanikud, kes teedelagunemise ajal kohalikke liikluspiiranguid rikkudes tahtlikult teid lõhuvad ja märkidele sülitavad

lolllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
8 aastat tagasi
Reply to  marru

loooooooooooooooooooooooooooooooll

vastus
8 aastat tagasi

no põhimõtteliselt on loogiline et inimene pöördub nende poole, kes peaks hea seisma meie ettevõtluskeskkonna toimimise eest. Nendeks on aeg ajalt suurte loosungitega ringikäivad riigiametnikud, vallajuhid, maavanem. Norm ongi sellisele vennikestele öelda- et halloo,mis toimub. Ja nad peaksid jalad rakku jooksma, et sellised asjad saaks korda. Iseasi kas neil loosungitega ringikäimise, arvukate töötubade, koosolekute ja ettvõtluskeskkonna toetamise koolituste kõrval selleks aega üle jääb. Masendav.

Ruts
8 aastat tagasi

Kurtis Lauri Luigele……..hahahahaha. Samahästi oleks võinud kirikusse küünla viia, oleks ka abi rohkem.

jabur
8 aastat tagasi

Remonditi tee- halvemaks kui enne. Jutupasun käib kogu aeg, et maale on vaja luua töökohti ja ikka toetame ettevõtjad aga selles osas pole suudetud reaalselt mitte midagi teha. Ja antud olukord kirjeldab ilmekalt, et mitte ainult ei suudeta ettevõtlust toetada, vaid lausa tehakse raskemaks ja keerulisemaks. Miks keegi ei võta vaibale neid teeehitajaid? Milline oli lähteülesanne? Sellel teel ei sõida ja maailma suurimad rekkad vaid tavalised kaubaautod. Kaua me räägime igasuguste maa- ja vallavanemate suurest vastutusest ja tähtsast tööst kui selliseid elementaarseid asju ei saa klaaritud.

MEGAIRW
8 aastat tagasi

Viimasel ajal muudkui tehakse sellised soperdisi – unustatakse ära et sellistel teedel tuleb ka töömasinaid sõita lasta – korralikuks teeehituseks raha pole ja siis tehakse sellist potjomkini küla

Madis
8 aastat tagasi

Selle teeremondiga halvendati ettevõtluskeskkonda.

Arwaja
8 aastat tagasi

Freesasfaldiga pinnatud kate on siiski siirdekate. Mustkatteks nimetatakse midagi muud.

kodanik
8 aastat tagasi

Remonditud tee on vanast küll laiem, aga esimesed löökaugud tekkisid paari kuupärast, need lapiti, aga on uuesti olemas. Koheselt oli tee peale pindamist trepis ja ebatasane.Kõik pidi olema normi piires, mis sellest, et piirimail. Paremini polevat võimalik frees asfaltiga ehitada. Viletsa kvaliteediga ehitatud soperdis

Arvos
8 aastat tagasi
Reply to  kodanik

Räägi mulle ka kus need löökaugud on. Täna Pangal käies ei õnnestunud ühtki kohata. Küll aga pani kukalt kratsima piirangumärk.

kodanik
8 aastat tagasi
Reply to  Arvos

Parila poolt minnes enne teist kurvi on esimesed augud, teised on enne kooli tee otsa

2.kodanik
8 aastat tagasi

Riigi poolne adekvaatne käitumine oleks selline, kus maanteed viiakse vastavusse kohalike vajadustega. Tehakse regionaalpoliitilisi tähtsaid avaldusi, aga reaalsus on see, et kohalik ettevõtja on sunnitud lõpuks pillid kotti pakkima, sest kohalik infra ei toeta nende tegemisi. Homme kuuleme kindlasti peaministri suust kuldseid sõnu, kus ta jälle kaikamehi siunab ja kuulutab, et odav välismaine kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud päästab Eesti majanduse…..