Läinud aasta oktoobris ja tänavu veebruaris mõistis Tartu maakohus süüdi kolm meest, kes panid toime Eesti vabariigi vastaseid kuritegusid, kusjuures kõik kolm meest tegid ebaseaduslikku koostööd Venemaa eriteenistustega. 

Läinud nädala lõpus mõistis kohus süüdi 32-aastase Eesti kodaniku Maksim Gruzdevi. Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur heitsid mehele ette salajast suhte loomist ja selle pidamist Venemaa eriteenistusega, mis oli suunatud Eesti julgeolekuasutuste tegevuse kahjustamisele. Süüdistuse järgi värbas Venemaa eriteenistus Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas alates sellest ajast kuni tema kinnipidamiseni läinud aasta oktoobris Venemaa eriteenistusele infot muuhulgas ka kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. Kohus mõistis Gruzdevile karistuseks neli aastat vangistust. 

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 21-aastase Eesti kodaniku Aleksandr Rudnevi, kellele heideti ette Eesti riigivastaseid süütegusid koostöös Venemaa eriteenistusega. Rudnev värvati salajasele koostööle 2013. aasta kevadel Venemaal Pihkva oblastis ning infot jõudis ta Venemaa eriteenistusele edastada kuni tema kinnipidamiseni 2015. aasta märtsis. Süüdistuse järgi edastas Rudnev võõrriigi eriteenistusele vaatlusandmeid Eesti kaitseväelaste tegevusest Lõuna-Eestis ning andmeid Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade kohta. Kohus mõistis Rudnevile riigivastase kuriteo eest karistuseks kaheaastase vangistuse. 

2015. aasta oktoobris mõistis kohus süüdi 42-aastase määratlemata kodakondsusega Pavel Romanovi, kes asus Venemaa eriteenistusega salajasele koostööle 1994. aastal Venemaal Pihkva oblastis. Koostööd Venemaa eriteenistustega tegi ta kuni 2015. aasta veebruarini, mil ta kuriteos kahtlustatavana kinni peeti. Romanov edastas võõrriigi eriteenistustele teavet Eesti sõjalise kaitsevõime, Eesti riigipiiri kaitsmise ning õiguskaitseasutuste töötajate tööülesannete kohta. Kohus mõistis Romanovile karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud. 

Kriminaalmenetlusi viis läbi kaitsepolitseiamet ning juhtis riigiprokuratuur.