Aidi Vallik. Foto: arhiiv
Kodanikuinitsiatiivi on meil juba pikemat aega soositud, aga kellelegi pole kunagi pähe tulnud, et kodanike liikumised võivad tekkida ka vormides, mis panevad paljude teiste peas häirekellad helisema. Või nagu praegusel juhul on ühest hiljuti sündinud kodanikeliikumisest alarmeeritud ka valitsusliikmed ja kaitsejõudude esindajad. Siis aga tundub, et pole see kodanikuühiskond justkui nii tore midagi, kui asub omi asju ajama omal viisil, ilma mingite riiklikult kehtestatud eeskirjade ja määrusteta peale otseselt kehtivate seaduste.
Odini sõdalaste Eestisse laienemine on kahtlemata kodanikuühiskonna ja arenenud demokraatia ilming. Midagi sellist ei tuleks autoritaarse riigikorralduse juures ju kõne allagi. Nii et selles mõttes tuleks nagu isegi heameelt tunda, et rahvas tahab ja julgeb mingi ühise eesmärgi nimel vabatahtlikku ühendusse koonduda. Mündi teine pool on aga oht, mida võib suurem hulk ühise eesmärgi nimel koondunud, kuid reglemendita tegutsevat ja seega üsna juhitamatut seltskonda endast kujutada, ja selle konkreetse grupi huvide konflikt võimalike teiste gruppide huvidega.
Odini sõdalaste liikumine tekkis reaktsioonina massiivsele immigratsioonilainele, mis hakkas Vanas Euroopas juba suvel suuri ühiskondlikke ja sotsiaalseid probleeme tekitama ning on heaoluriikide korrakaitsesüsteemid tõsisele proovile pannud. Selles suhtes ei näe ma selle liikumise kiires levikus midagi imestamisväärset. Olukorras, kus riikide korrakaitseorganid on näidanud, et ei suuda immigrantide koondumisel tagada vajalikku avalikku korda ja turvatunnet kodanikele, on kolmas sektor käitunud täiesti kodanikuühiskonna vaimus, näidanud üles initsiatiivi ja üritanud luua jõudu, mis võiks selle tühja koha rahuldavalt täita.
Tegelikult on teisejärguline küsimus, kes ja millised on need inimesed, kes peaaegu otsekohe Odini sõdalaste ridadesse on astunud (või asetunud), eriti Eestis. Jah, juba on meedia vahendusel üsna selgeks tehtud, et nende hulgas on ka endisi kurjategijaid, Kaitseliidust mingil põhjusel välja arvatud liikmeid ja lihtsalt ebastabiilseid testosteroonipaake, aga kindlasti on seal ka oma pruutide, õdede ja tütarde ning kogu eesti rahva pärast siiras mures tegutsema asunud mehi. Oluline on väljakutse, millele need inimesed koondumisega vastasid, olgu nad siis kes iganes, oluline on küsimus, miks nad seda tegid – just siin Eestis, kus ei ole praegu põhjust rääkida mingist immigratsioonitulvast.
Nähtavas, reaalses meid ümbritsevas Eesti elus ei ole neil nähtavat ega reaalset põhjust öistel tänavatel patrullida ega kaitsta tütarlapsi mustade meeste eest, sest neid viimaseid polegi siin õieti. Tähendab, tunnistagem: minu arust ei ole. Ka ametliku info kinnitusel ei ole. Odini sõdalased on aga ikkagi, ja nende olemasolul siin saab olla vaid üks põhjendus: järelikult arvavad nad, et pagulasmassid on meil siiski, ainult valitsus varjab, või on need pagulasmassid kindlasti kohe saabumas, ainult et valitsus valetab.
Tähendab, jälle on põhjust rääkida usaldamatusest riiklikul tasandil ja sellest, milleni see viib, ning milleni viib võimu võõrandumine rahvast. Nii jõuame hetkedesse, kus üks pool ei usu enam mitte midagi ja teine pool ei taipa enam mõhkugi, aga tegutsema ollakse valmis mõlemalt poolt. Konstruktiivne see kindla peale olema ei saa. Konstruktiivsusele lähemale viiks meid hoopis see, kui kõrgemailt tasanditelt alates suudetaks loobuda sildistamisest ja halvustamisest ning püütaks natukenegi ammu kaotatud usalduse tagasivõitmise poole, aga see on vastastikune. Et kodanik saaks usaldada oma riiki ja selle juhte, peab riik usaldama ka oma rahvast.
Selle viimase vastu aga on eksitud korduvalt ja oma 20 aastat järjest, mil meil ka seadusi on tehtud eeldamisi, et kõik kodanikud on pätid ja kõik ettevõtjad on petised. Ma saan aru, miks peaminister Odini sõdalasi ohtlikuks peab. Sest see on juhitamatu jõud, mis ei usalda valitsusi. Olgem aus: selline situatsioon ongi alati ohtlik. See on demokraatlikule valitsusele keeruline ülesanne: kuidas säilitada demokraatia ja kodanikuühiskond, kui usaldamatus on viinud koostöövõimetuseni.
Kas odinlane teab,kus asub tema gaasimask ja varjend?
Vanadel Eestlastel oli ütlus: rege rauta suvel. Igati õige on pahalaste tulekuks valmistuda juba enne kui häda kohal. Juba pimedal nõukaajal teadis iga inimene kus asus tema gaasimask ja lähim pommivarjend, kutsuti seda tsiviilkaitseks… Ka täna peab elanikkonda juba ennetavalt koolitama, et iga Eesti mees teaks kus on tema pesapallikurikas ja minupärast kasvõi kärbik. Kui katk juba kohal on ja levima hakkab, siis ei aita enam miski! Seakatku mäletateikka???
Aga kellega need oodinlased siis võitlevad ? Rahunege maha juba.
Aidilt väga hää kirjutis!
põhiprobleem ongi selles,et praegu võimuhierarhias kõrgel olevad isikud on kas lasteaia vanema rühma tasemel olevad poliitbroilerid (valitsus) või siis eluaegsed riigikogu liikmed. kummalgi neist rühmadest pole vähimatki aimu tegelikust elust ja riigi (elanike) vajadustest.
nad on kapseldunud oma mulli ja seetõttu kardavad isetekkelisi kodanike liikumisi.
nende arvates on kohalik külaselts viimane piir ISEOTSUSTAMISE tasemel.
lõpetuseks– soovitan igas külas,vallas,linnas luua oma kohalik Odini Sõdalaste seltsing–las lasteaed sääl kõrgel laseb oma mähkmed täis iga tunni takka
Igal ajal rahvad ja üksikud isikud on leppinud sõnadega tegude asemel, rahuldudes näilisega, harva märgates, kas lubadustele järgnes nende täitmine. Sel eeskujul meie paneme tööle näilised asutised, kes kõneosavusega hakkavad tõestama oma edumeelseid heategusid. Meie võtame endale vabameelse ilme kõikides erakondades, kõikides vooludes ja varustame sellega kõnemehi, kes tüütavad inimesi nii paljude ilukõnedega, et äratavad vastikustunde nende vastu. Et pihku võtta avalikku arvamust, tuleb teda asetada umbkotti, avaldades mitmelt poolt niipalju vasturääkivaid otsustusi, kuni gooid ära eksivad nende labürindis ja mõistavad, et kõige parem on poliitikas üldse mitte arvamust omada, mida pole ühiskonnale antud, sest et asja tunneb vaid ühiskonna… Loe rohkem »
Miks ei käsitleta Odini gruppi ühiskonna ausa peegeldusena? Miks noored täisjõus mehed ei taha läbi parteide ühiskonda mõjutada? Alates suvest käib lõputu targutamine peegli taga. Aidi,astu ka sina lõpuks peegli ette.
Kui sa nüüd hoolega uurid siis meie riiki ei juhita enam ammu läbi parteide. Aga aidile kuluks peeglisse vaatamine ära küll ja veel. Kahjuks kasutatakse teda selles praeguses pimesikumängus lihtsalt ära nii et ta ise ka sellest aru ei saa. Kahju hakkalb eisest kohe. Muidu tore tüdruk