0

Sotsiaalministeeriumi nõunik: Pagulasi vägisi kohale ei tooda

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kahe aasta jooksul võib Eestisse saabuda umbes 600 pagulast, kellest ilmselt osa leiab enesele elukoha ka Haapsalus.

Seni pole Eestisse veel ühtegi pagulast saabunud, ütles sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali jaanuari lõpus maavalitsuses peetud pagulusteemasel teavitusseminaril.

Mullu saabus Euroopasse üle miljoni immigrandi, osa neist on sõjapõgenikud, kuid pagulaste sildi all loodavad end paremale elujärjele seada ka sajad tuhanded majanduspõgenikud. Kokku on maailmas üle 60 miljoni põgeniku.

Pagulasteks ehk rahvusvahelist kaitset vajavateks isikuteks loetakse Euroopas praegu Süüriast, Iraagist ja Eritreast saabunud põgenikke.

Eesti võtab vastu vaid sõjapõgenikke

Eesti on andnud nõusoleku sõjapõgenike ümberpaigutamiseks. Ümberpaigutamise vajadus on tekkinud seetõttu, et mõnda Euroopa riiki on saabunud ülipalju põgenevaid inimesi, kelle kodumaal on elu muutunud võimatuks või isegi eluohtlikuks.

Pagulased saabuvad Eestisse Itaaliast. Mõni kuu tagasi allkirjastas siseminister Hanno Pevkur Itaaliaga pagulaste ümberpaigutamisega seotud lepingu. Itaalias on Eesti sideohvitser Priit Põdra, kelle ülesandeks on Eestile vastuvõetavad pagulased välja sõeluda. Kogu taustakontroll toimub Itaalias.

Seni on Eestile pakutud kaheksa eritrealase toimukut. „Need pole meie jaoks olnud piisavalt informatiivsed, oleme itaallastelt palunud lisainfot,“ ütles Üprus-Tali.

Kaisa Üprus-Tali sõnul küsitakse temalt sageli, kuidas tehakse kindlaks, et tulija on kindlasti sõjapõgenik. Näiteks pole ju paljudel isegi dokumente. Politsei- ja piirivalveametil ja kaitsepolitseil on selle tarvis kindlad küsitlusmeetodid ja infokanalid, mille kaudu inimeste tausta kontrollitakse. Väga oluline on olla kindel selles, et Eestisse saabuv inimene ei oleks ohuks siinsele avalikule korrale.

Läbi tiheda sõela

„Selge see, et põgenike olukorda ja hulka arvestades proovib õnne ka hulganisti mugavama elu otsijaid, kuid nende inimeste taotlused elimineeritakse menetluse käigus,“ ütles sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali.

Kaisa Üprus-Tali kinnitas, et need, keda tuvastada ei suudeta, ei kvalifitseeru kontrollitud pagulasteks ning seega ei pääse nad ka Eestisse. Kuid ainuüksi pagulase staatusest Eestisse pääsemiseks ei piisa.

Eesti eelistab ümberpaigutamisel alaealiste lastega täisperesid, ka üksikvanemaga peresid ja orbe, et vähendada järelrännet. Eesti seaduste järgi saab elamisloa saanud isik kutsuda endale järele ainult lapsi ja vanemaid, onusid, tädisid ja muid kaugemaid sugulasi kutsuda ei saa.

Oluline on ka pagulase keeleoskus. „Kui inimene räägib ainult tigrinja keelt [üks Eritrea ametlikest keeltest], siis selle keele tõlke meil Eestis ei ole. Lähim tigrinja keele tõlk on Soomes ja mul on kuri kahtlus, et temal on praegu käed tööd täis,“ nentis Üprus-Tali.

Eesti eeldab, et siia rahvusvahelise kaitse alla saabunu oskab inglise või araabia keelt.

Et kedagi saaks ümber asustada, peab ta selleks andma nõusoleku. „See tähendab, et vägisi ei veeta siia kedagi,“ lausus nõunik Üprus-Tali. „Ja lõpliku otsuse teeb Eesti.“

Kõik pagulased saabuvad lennukiga

Kui Eestisse saadetavad pagulased on Itaalias välja selgitatud, saadetakse nad lennukiga Tallinna. Lennujaamas võtab neid vastu neile määratud tugiisik. Enne, kui pagulased viiakse nende jaoks ette valmistatud elukohta, läbivad nad ka tervisekontrolli.

Pagulasel, kes Eestisse saabub, on Eestis alaliselt elava kodanikuga samad õigused. Neil on õigus saada toimetuleku- ja peretoetusi, pöörduda töötukassasse. Ainke erinevus on seotud pensioniga. Vanaduspenasioni saab Eestis 15 aastat töötanud isik, rahvapensioni 5 aastat töötanu. Ravikindluse õigus tekib pagulasel 31. päeval pärast seda, kui ta on end töötukassas arvele võtnud.

Pagulastele leitakse korterid üüriturult. „Siis ei teki olukorda, kus juba aastaid sotsiaaleluruumi järjekorras olnud inimene peab veelgi kauem ootama,“ ütles Üprus-Tali.

„Pagulane õpib eesti keelt, käib töötukassa koolitustel ja teeb töö leidmiseks kõike muud, mida eestlanegi,“ selgitas nõunik. Juba enne pagulaste Eestisse jõudmist lepivad sotsiaalministeerium kohalike omavalitsuste esindajad kokku, kuhu inimesed saadetakse. Nõuniku kinnitusel ei saa tekkida niisugust olukorda, kus näiteks Haapsalu linnavõimu esindajad ei ole sinna saadetavatest pagulastest eelnevalt teadlikud.

Eestisse saabunud pagulase nn pearaha on 6000 eurot. Pool sellest Euroopa Liidult saadud rahast läheb riigile, pool saab omavalitsus, kuhu saabunu elama asub.

„Raha võib omavalitsus kasutada lõimumiseks, näiteks lasteaiakoha loomiseks, sotsiaaltöötajale töötasuks, ürituste korraldamiseks,“ selgitas Üprus-Tali. Raha, mis jääb riigile, kulutatakse pagulaste keeleõpeks ja muuks selliseks.

Põgenikke koheldakse püsielanikega võrdselt

Sotsiaalministeeriumi on jõudnud ka elamispinna pakkumisi, kuhu pagulasi võiks asustada. Kui aga selline elukoht on kaugel bussipeatustest, koolidest, lasteaedadest, töökohtadest, siis vähemalt esimeses etapis inimesi sinna elama ei saadeta, sest seal tekiksid neil samasugused probleemid, nagu on mõnel pool meil endil.

Läänemaal on pagulaste vastuvõtmiseks sobilik piirkond Haapsalu. MTÜ Pagula tegevjuht Maarja Pikkmets ütles, et pagulaste vastuvõtmise kohta on huvi tuntud ka Lihulas, kuid tema sõnul on Lihulas põgenikele pakutavaid teenuseid liialt vähe.

Mis saab, kui vallast või linnast teatatakse, et nemad ei võta mitte mingil tingimusel vastu ühtegi põgenikku?

„Ega me pagulasi vägisi omavalitsustesse ei saada. Kui kogukond lükkab eemale, on getostumise oht. Kui on väga tõsine vastuseis, siis me selle omavalitsusega arvestada ei saa,“ kinnitas nõunik Üprus-Tali.

Otseselt nimekirja, millised omavalitsused soovivad põgenikke vastu võtta Üprus-Tali sõnul sotsiaalministeeriumil pole.

„Novembris korraldatud teabepäevad võtsid hirme ja emotsioone maha küll,“ lausus Üprus-Tali. „Omavalitsuste küsimused on muutunud praktiliseks, et kuhu me raha võime kulutada ja muu selline.“

Rahvusvahelise kaitse all isik saab Eestis elamisloa kolmeks aastaks. Kui nad panevad selle aja jooksul toime kuritegusid, panevad toime kuritegusid, nagu hiljuti Kölnis ja teistes Saksamaa linnades juhtus, siis käitutakse nendega nii, nagu iga teise Eestis elava isikuga.

„Nad peetakse kinni, lähevad kohtu alla, nii nagu ka kõik teised. Erandeid ei tehta,“ kinnitas Haapsalu politseijaoskonna juht Andrei Taratuhin. Riigist neid selle eest kohe välja saata ei saa, sest sllist karistusliiki nagu väljasaatmine meil pole.

Sooritatud kuritegu läheb aga arvesse elamisloa pikendamisel. „Pikendamisel on selline vahejuhtum äärmiselt oluline tegur,“ lausus Kaisa Üprus-Tali.

Nõunik Üprus-Tali selgitas, et Saksamaal, Rootsis ja ka Soomes on kohutavalt suur hulk kontrollimata sisserändajaid kuskil laagrites, meil seda praegu ei ole. „Meil ei ole neid inimesi,“ nentis Üprus-Tali. „Moslemid elavad meie hulgas ju kaua aega, nad on siin täiesti olemas, aga meil ei ole seda kontrollimata massi.“


Kes on pagulane?

Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse.

Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.

Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud.

Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba.

Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel.

Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus.

Immigratsioonilaine

Maismaad ja merd mööda Kreekasse, Bulgaariasse, Itaaliasse, Hispaaniasse, Maltale ja Küprosele saabunud põgenike ja sisserändajate arv ütetas 2015. aastal miljoni piiri. Pool saabunutest olid sõja eest põgenenud süürlased, viiendik afgaanid ja seitse protsenti iraaklased.

Immigrantide lemmiksihtkohad olid Saksamaa, Ühendkuningriigid, Rootsi ja ka Soome.

Rootsi plaanib saata riigist välja 60 000 – 80 000 mullu riiki saabunud migranti, kelle asüülitaotlus on rahuldamata jäetud.

Soomest on alates oktoobrist lahkunud vähemalt 2951 varjupaigataotlejat. Neist 490 on lahkunud jaanuaris. Praktiliselt kõik Soomest väljapoole Euroopat lahkunud on Helsingist Istanbuli lennanud iraaklased.

Fotod: Urmas Lauri

Kaisa Üprus-Tali (2)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaisa Üprus-Tali.

Maarja Pikkmets

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Maarja Pikkmets.

Pagula 002 Pagula 003 Pagula 004 Pagula 008 Pagula 020 Pagula 025

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
trackback
Juhtkiri: proovikivi Haapsalule | Lääne Elu

[…] elama mõni pagulane. Sotsiaalministeeriumi nõunik Kaisa Üprus-Tali ütles pagulusteejmalisel teavitusseminaril Lääne maavalitsuses jaanuari lõpul selle selge sõnaga ka välja: 600 […]

kunn
kunn

eesti on isegi iraaklase või süürlase jaoks niivõrd vaene ja nõme koht, et neid hakatakse siia vägisi tooma ja esimesel võimalusel tõmbavad nad siit rootsi või soome poole jehhat.

kunn
kunn

Need vtunäod võiks ükskord aru saada, et

mul
mul

jälle kuri kahtlus,et üprus talil kaks riista püksis,peaaegu ise nägin,aga sõber keelas rääkida,pidi olema üsna hea,et ei teagi siis kumb

kumb
kumb

Maarja v ,……….,…….

olaf
olaf

Tõsised ja karmid näoilmed. Riietus oleks võinud olla tavakohane, mustad nahkjoped. Lisaks kaks politseinikku. Hirm on, väga hirm on.

Sa
Sa

mine koju õhtul,sul ennegi jamasi olnud,lol.

Ko
Ko

äkki tahad mind aidata…?

kähisev
kähisev

Thaksin ikka,kus oled……. ,saaksin kohe tulla………….

Ko
Ko

paliveres

wpDiscuz